Blogid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Meeksi jõgi ajalukku läks 

Tõnis Erilaid, 18. juuli 2019, 00:11
Foto: Vikipeedia
Täna 1676. aastal algasid Meeksi jõel, paari kilomeetri kaugusel Vastseliinast suured läbirääkimised Rootsi ja Venemaa vahel. Esimesed pärast Kärde rahu 1661. aastal – Venemaa kaotas siis väljapääsu Läänemerele.

Välispoliitiline olukord oli nüüd hoopis teine. Taani püüdis Venemaad tõmmata Rootsi-vastasesse liitu ja see panigi idanaabreid nõudma Kärde rahulepingu muutmist. Samuti vaieldi pikalt vangide, ülejooksikute ja kaubanduse üle. 

Venemaa heitis Rootsile ägedalt ette diplomaatilisi eksimusi. Tsaari tiitleid olevat vähendatud Vestfaali rahulepingus ja hilisemas kirjavahetuses, kus teda kutsuti ainult suurvürstiks. Stepan Razini ülestõusu ajal olevat trükitud Riias ajalehti, milles räägitud endisest patriarhist Nikonist ja Razinist valesti. Ka olevat Tallinna juhtivad inimesed tellinud Saksamaal Jenas ilmunud trükist, milles nimetati tsaari otsesõnu türanniks ja piinajaks. Ja pahandamist oli veelgi. Varem olla Rootsi kuningas ise pärinud saadikuilt tsaari tervise kohta. Nüüd aga olevat ta lasknud seda teha sekretäril. Solvangut olevat sisaldanud ka kiri Pihkva vojevoodile, milles nimetati tsaari Fjodor Mihhailovitšiks õige nime Fjodor Aleksejevitš asemel.

Nende solvangute eest nõudis Venemaa endale Ingerimaad ja Karjalat koos kõigi kindluste ja linnadega.

Pikalt kestnud kõnelused Meeksi jõel lõppesid tulemusteta. Kuid Venemaa ei kuulutanud siiski Rootsile sõda, nagu ta oli ähvardanud.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee