Foto: Raivo Tiikmaa
Eesti
17. juuli 2019, 00:19

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas rongiga juba võis Pärnu kaudu Riiga sõita (2)

Oli sügisene koolivaheaeg. Ilm paistis kena ja kuulutasin perele: mis me toas istume. Põrutame Riiga. Pojad, veel algkooliõpilased, olid rõõmuga nõus. Abikaasa tõmbas nina kirtsu ja lubas koju jääda. Tuli välja, et tal oli õigus: metsavahel pärast Haruteed oli asfalt lausjääs. Pöörasin autonina ümber. Riia jäi aga mõtteisse kinni ja tormasin poistega  öise rongi peale. Varahommikul olime Läti pealinnas. Kõik poed-kohvikud olid veel kinni. Sõitsime Jurmalasse, vaatasime merd, külastasime piimasaali ja jõudsime veel kinoski käia, enne kui rong tagasi Tallinna tossutas. Ikka läbi Tartu.

Kuigi 17. juulil 1981 oli pidulikult avatud rongliiklus Riiga ka läbi Pärnu, olime niisiis pisut süüdi selles, et see liin sõitjate vähesuse tõttu juba 1992. aastal kinni pandi. Pärnu kaudu läks rong toona Lätti kord päevas ja aega kulus sõiduks natuke üle viie tunni. Ju ei klappinud rongiajad või oli Tartu kaudu sõita mõnusam või igamehel juba auto istmiku all – keegi ei himustanud suurt Pärnust edasi Riiga minna. Tee või tina.

Nüüd proovime uuesti ja ehitame Eestit pooleks lõikava tarastatud raudtee. Ikka läbi Pärnu, kuis muidu. Kuidas nüüd rohkem sõitjaid on, ei oska arvata. Viinakoormaid oleks ehk rongiga mõnusam vedada. Mis siis, et selle vagunid on praegustest kitsamad. Aga miks Riiga sõita, kui piirilt saab autoga minnes napsi kiiremini kätte?