START: USA kosmoselaeva Apollo 11 viis maailmaruumi kanderakett Saturn V.Foto: Reuters/Scanpix
Maailm
16. juuli 2019, 15:32

Uuendatud kell 15.32

50 AASTAT INIMESTE ESIMESEST LENNUST KUULE: 16. juulil 1969 startis Apollo 11 (36)

Juba 1865. aastal kirjutas Jules Verne oma romaanis „Maalt Kuule“ prohvetlikult: „Kõik auahned ameeriklased on võtnud oma sihiks ühe eesmärgi: alistada Kuu ja panna selle kõrgeimale kohale lehvima Ühendriikide tähelipp.“ Umbes nii kõik ka läkski. USA kosmoselaev Apollo 11 alustas lendu 16. juulil 1969. aasta kell 15.32 Eesti aja järgi. 

Apollo 11 meeskonda kuulus kolm astronauti: Neil Armstrong (1930-2012), Michael Collins (1930) ja Edwin (Buzz) Aldrin (1930). Neli päeva hiljem ja pärast ligi 400 000 kilomeetri läbimist eraldus laevast kuumoodul, mis kuundus Vaikuse mere piirkonnas 20. juuli õhtul kell 23.17.40 (Eesti aja järgi).

MEESKOND: Apollo 11 meeskonda kuulusid Neil A. Armstrong, Michael Collins ja Edwin (Buzz) Aldrin. Foto: Reuters/Scanpix

Mõned tunnid hiljem (kell 05.56) astus Armstrong esimese inimesena Kuu pinnale ja ütles maailmakuulsaks saanud sõnad: „See on väike samm inimesele, kuid suur hüpe inimkonnale!“ Umbes 15 minutit hiljem järgnes talle Kuu pinnale ka Aldrin ning üheskoos heisati USA riigilipp.

KUUL: Edwin (Buzz) Aldrin poseerimas Kuule heisatud USA lipu kõrval. Foto: Reuters/Scanpix

Veel koguti pinnaseproove ja tehti fotosid. Kokku viibisid astronaudid Kuul 151 minutit. Kuundumisest tehti otseülekanne televisioonis ja seda olevat vaadanud ligi 600 miljonit inimest. Meeskond naasis Maale 24. juulil, misjärel hoiti mehi mitu nädalat karantiinis, kuid Kuu mikroorganisme neilt ei leitud.

Esimesele Kuu-ekspeditsioonile järgnesid aastatel 1969, 1971 ja 1972 veel viis samasugust, mille käigus jõudis Kuule viis kosmoselaeva (Apollo 12, 14, 15, 16 ja 17) ning Kuu pinnale tõstis oma jala veel 10 astronauti (Pete Conrad, Alan Bean, Alan Shepard, Edgar Mitchell, David Scott, James Irwin, John Young, Charles Duke, Eugene Cernan, Harrison Schmitt). Ka Apollo 13 meeskond pidi Kuule jõudma, kuid see missioon ebaõnnestus kosmoselaevas toimunud avarii tõttu.

Kuu-ekspeditsioonide lõpetamist on põhjendatud eeskätt rahapuudusega, kuid pole võimatu, et selles oli oma roll ka kuulujuttudel, nagu poleks Armstrong ja tema meeskond kunagi Kuule oma jalga tõstnud ja tegu on vaid näitemänguga.