Heidi Hanso armastusväärne elu Pajuväraval: „Suvel võtan kõige muu kõrval aega ka iseendale!“ (17)

Aga siis tuleb suur suvi! Telehooaeg lõppeb enamasti juuni keskpaigas, nagu kool ja lasteaedki, ning sealt edasi tekib mu ellu ootamatult palju vaba aega. Vähemasti nii olen õppinud end petma, sest mingi lootus lõdvemale graafikule peab ju jääma. Tegelikult läheb kogu tööaur siis loomatalule ja kogu muu aeg lastele, sõpradele, aga ka ISEENDALE!

Suve alguse pidu

Suvi algab Uma sünnipäevapeoga juuni keskel. Tänavu saatsin külalistele Facebooki-kutsed paar päeva enne üritust ja taas leidis kinnitust reegel, et õigel ajal on alati kohal õiged inimesed.

Uma sünnipäevadel on kokkulepe ilmataadiga, et taevas lõõskab päike ja püsti pandud peotelk ei pea kinni hoidma mitte vihma, vaid varju pakkuma. Kavas: veesõda mõnesaja täidetud veepommiga (neid laseb vett täis laste isa, minu ülesanne on pallid soetada); paarsada vahvlit (taina tegemine on minu rida, aga küpsetustoimkonnas on mõni lähedane sõbranna või sugulane); suitsuahjutäis kala ja liha (minu valmistada). Mõnusaks kõhutäiteks panen peolauale veel salatid, hoidised, vutimunad ja muu kraami, mida oma sahvritest-kappidest välja otsida suudan. Plastnõusid ma ei kasuta, kogu serviis kolib peoks toast õue, sest nõudepesu pole mulle pooltki nii vastumeelne kui plasti kasutamine.

Sünnipäevaks ettevalmistusi tehes tundsin, kuidas süda juba huilgas, et lõpuks ometi olen vaba tegema tundide kaupa süüa, delegeerima ülesandeid, koristama hoovi, samal ajal mässama loomadega ja olema kodus kohal. Hingama kopsud täis oma kodu õhku ja välja hingama kogu talvel kogunenud pinget. Huh, kui tore tunne!

Nagu võib välja lugeda, siis igasuguste asjade orgunn annab mulle meeletult energiat ja kuigi ma vahel sellest kõigest ka väsin ja mõtlen, et homme vedelen päev läbi voodis ega tee midagi, siis tegelikult ma nii ei suuda. Laen end maha ja taas täis tegevuste kaudu.

Juulikuus ootab mind näiteks põnev väljakutse avatud talude päeva näol, kus enamasti võõrustan ühe päeva jooksul oma taluhoovis rohkem kui tuhandet inimest!

Mu varajased hommikud

Suve kõige imelisemad hetked, mis mu vaimu enim toidavad, on varajased hommikud. Praeguse suve kõrghetki kogesin kell neli varahommikul fotosessioonil Saaremaa kõige imelisemas kohas, Koigi rabas. Iga naine peaks laskma endast teha pilte, sest see tõstab enesehinnangut ja -usku rohkem, kui arvata võiks. Võtsin südame rindu ja poseerisin ka paljalt. Looduses, oma lemmikkohas. See oli elamus!

Nagu ka ratsamatk Hiiumaal. Taas äratus kell 4.30, et kell kuus istuda sadulasse Vihmapiigale, hobusele, kelle kunagi Hiiumaale müüsin. Missiooniks viia hobused, kolm sadulas, kaks vabalt kaasa kappamas, läbi saare uutele karjamaadele. See vabadus, mida hobuse seljas tunda saab, on sõnulseletamatu. Ühendus suure kuningliku looma, looduse ja iseendaga. Eriti, kui seltskonnaks kaks naist, kellega samal ajal vahetada kogemusi ja arusaamu elust.

Siiski katsun tekitada ka olukordi, kus lähen magama alles siis, kui päike tõuseb, sest suveöödki on maagiat täis.

Aeg lastega

Kui me päevad on suvel siin muidu üsna kodused, siis kindlasti katsun minna lastega mõneks päevaks mandrile. Korraliku road-trip’i jaoks ei pea Eestist ära minema, piisab ka teise Eesti otsa sõitmisest. Mullu käisime Munamäel, Marjasoos ja Tartus. Sedakorda haun plaani Taevaskotta jõuda, aga ka Narva linnus otsast lõpuni läbi tuulata. Kolm-neli päeva lastega koos väikeses autos loob mõnusa ühenduse, annab ainest jutuvestmiseks ja aruteludeks ning ka seikluse, mida pärast koos meenutada.

Suvi on ilusate hetkede aeg, mil oma patareid täis laadida. Soovitan: tee kõike, mis sind õnnelikuks teeb. Kasvõi väike asi korraga, aga ära jäta midagi tegemata! Kindlasti katsu leida balanss iseenda ja pere aja vahel, nii saad suvest maksimumi!