Foto: TEET MALSROOS
Eesti
12. juuli 2019, 00:11

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Vihterpalus kaks nädalat leekidega võideldi

Reedel, 10. juulil 1992 helises kell 13.55 Vihterpalu metskonna kontoris telefon. Metsavaht teatas, et tuli on lahti. Tuletõrjeauto oli remondis ja seega sõitis metsaülem oma autoga vaatama, mis lahti. Ta nägi, et metsanoorendik põleb ja tuulega kanduvad leegid kiiresti edasi.

Nii algas taasiseseisvunud Eesti esimene suur metsatulekahju. Kevad ja suve algus olid põuased ja tuulised. Leegid läksid kähku ägedaks. Kustutama tulid esimese kiiruga üheksa tuletõrjeautot mujalt Harjumaalt ja poolsada inimest – sõdureid saadeti isegi Vene raketibaasist Suurekivil. Päästeamet ajas öösel välja tuletõrjujaid Narvast ja Viljandistki, Eesti Raadio kutsus aga appi vabatahtlikke. Kutset võeti kuulda, kuigi inimestega polnud suurt midagi peale hakata – nappis kõike, isegi kindaid polnud jagada.

Nii võttiski kustutamine kaks nädalat, kuigi kohal oli tolle aja kohta enneolematu hulk tehnikat: 68 tuletõrje- ja tsisternautot ning kümme traktorit ja buldooserit. Maha põles 550 hektarit. Kuulujutu järgi pistis metsa põlema madallennul olnud Vene sõjaväelennuk, kuid kindel see loomulikult ei ole. 

Ei pääsetud ka miniskandaalita. Politsei püüdis peatada Vene sõjaväeautot, millest avati automaadituli. Vastu tulistanud Eesti korravalvurid haavasid Vene ohvitseri. Õnneks suudeti vahejuhtum ilma suurema kärata lahendada.