Mavaatan et kõigil on siin midagi teravat öelda. Ka mul oli esimene laps nn kõrgete nõudmistega. Vanarahva ütlemine on et iga laps on vaid korra vastik, kasbeebina või pubekana. Nüüd on see sama kõrgete nõudmistega laps pubeka eas ja tõesti ta ei olegi vastik, me saame üli hästi läbi ja no paremat pubekat ei saaks tahtagi.
Nii juhtub, kui noorelt emaks saadakse. Siis on iga "vääks" lapse suust väljakannatamatu "kisa" ja need "lähedased", kes rahustit vajasid, on ilmselt ema ise.
Aga kui naine küpseb ja areneb, siis selgub, et mitte laps ei kasva sellest välja, vaid ema. Kui Helen kunagi peaks veel ühe lapse saama, siis pole enam lapsele "väljakasvamist" ega lähedastele rahusteid vaja, sest ka Helen teab siis juba ise - lapsed ikka aega ajalt nutavad, jonnivad ja vajavad hoolt. Aga see on nii kõikide lastega.
Kulla Helen, kas sa pole kunagi mõelnud, et ema ei tohi oma lapsest sellist negatiivset juttu rääkida, see on lapsele kahjulik ja eriti halvasti mõjub selline jutt teie omavahelistele suhetele.
Sina ka röögid ja kisad õl päevast päeva nimodi et lugejad peavad rahusteid võtma aga vaata kui tasane poiss käsna-kalle on ainult siis lähevad silmad põlema kui auto rooli saab!
KOMMENTAARID (17)