Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Vene saatkonna eestlane oli põgenikepüüdja (9)

„Diplomaatide inimjaht ärakargajale,“ pealkirjastab Stockholmi Eesti Päevaleht 10. juulil 1971 kirjeldades, kuidas Sysslomansgatanil kolm tumedates ülikondades meest peksid neljandat rusikate ja jalgadega. Ohvril kisti pintsak ja särk seljast. Peksjad ei teinud väljagi, et nende ohver karjus täiest kõrist politseid appi.

Viimane tuli lõpuks kohale. Ohver sai vabaks. Peksjad osutusid NSV Liidu saatkonna diplomaatideks ja seega ei saanud neid vahi alla võtta. Selgus, et pekstav oli 34aastane Rootsis võistlusreisil olnud NSV Liidu viievõistlejate tõlk, kes kadus juba mitu päeva tagasi võistkonna juurest ja tahtis nüüd asüüli paluda. Tema taotlus rahuldati.

Mõni päev hiljem selgus, et vähemalt peksjate autojuht, kui mitte üks löömameestest, oli Eesti päritolu Paul T., saatkonna kolmas sekretär. Stockholmi Eesti Päevaleht kirjutab, et Paul T. täitis saatkonnas KGB esindaja kohuseid, kuid olevat ajanud ka eestlaste viisaasju, külastanud Rootsis elavate eestlaste kodusid ja püüdnud kontakte luua. Rootsi jättis NSV Liidu suursaadiku otsustada, kas peksjad koju saata või mitte. Mis teistest sai, pole teada, kuid Paul T. jäi Rootsi vähemalt 1974. aastani.

Oma karjääri lõpetas ta juhtides 1991. aastani Eesti KGB 1. osakonda ehk siis välisluuret. Samuti koostas Paul T. suurejoonelise plaani, kuidas väliseestlasi nõukogudesõbralikuks muuta.