EESTLAST TUNNED HÄDAS: kuidas piletita inimesed ikkagi laulupeole aidati (58)

Esimest korda ajaloos tõmmati laulupeole piir ette: pühapäevasele juubelikontserdile müüdi 62 000 piletit ja siis otsustati turvalisuse kaalutlustel, et rohkem rahvast lauluväljakule ei lubata. Tuhandetele soovijatele tähendas see kibedat pettumust, kuid pahameelepilvede vahelt säravad ereda päiksena lood, kuidas eestlased üksteist suurele peole aitasid.

Järgnevat lugu kuulis pealt Õhtulehe reporter, kes ise laulukaare all esines. Tema naabruses arutasid kaks daami oma teekonda peole. „Tulen Lasnamäe poolt ja mõtlen, et mida need inimesed siin seisavad. Järjekord oli kuni busside parklani välja, kolme-neljased seltskonnad. Esmalt arvasin, et inimesed seisavad juba enne platsile minekut vetsujärjekorras. Päris värava juures küsisin, et mis järjekord see on. „Me ootame, et ehk hakatakse veel pileteid müüma,“ vastati mulle,“ meenutas ta.

Juhuslikult ei saanud selle naise koorikaaslane peole tulla, aga kuna esinejana oli ta kenasti kirjas, siis oli tema esinejapääse justkui ripakil. „Ütlesin siis ühele prouale, et tahate, ma teen teid õnnelikuks. Võtsin rahakoti vahelt sinise käepaela ja andsin talle. Kuidas see järjekord vakatas, kõik jäid meid vaatama,“ meenutas daam, kelle lahkust kahjuks nimeliselt ajalukku kirjutada ei saa.