Foto: Erakogu
Eesti
6. juuli 2019, 00:01

Tõnis Erilaiu lehesaba: kuidas Tartus vanasti orjaturgu peeti (4)

„Juba varahommikul hakkab inimesi kogunema Tartu turu peale. Küll mehi, küll naisi, veel päris noorukesi ja ka päris vanu,“ teab Uudisleht kirjutada täna 90 aastat tagasi. „See on Tartu tööturg ehk nagu seda omavahel nimetatakse –  orjaturg. On kellelgi läheduses elaval maamehel sulast või tüdrukut vaja, tuleb ta orjaturule, tahab mõni omale linna teenijat, tuleb samuti siia.“

Orjaturgu peeti pühapäeviti. Ilusa ilmaga on inimesi kolmesaja ümber, ütleb Uudisleht ja kirjeldab: „Tuleb ema tütrega. Mõlemad on riides kehvalt. Tütar tahaks suveks maale karja minna, et kodust söömast ära olla. Tüse maamees silmitseb tütarlast hoolega. Natuke nagu kõhnavõitu. Aga terane laps. Küllap tast asja saab. 

Kõigil ei lähe nii libedasti. Õige tubli välimusega, kuid linna moodi riides tütarlaps, nii aastat kakskümmend vana. Lõpetanud linnas kooli ja juba aasta otsa otsinud mingisugust kergemat ja puhtamat tööd. Aga ei leia. Koolist tuleb iga aasta välja haritud inimesi ja kõik otsivad kergemat ja puhtamat tööd. Talumees silmitseb neiut uurivalt: „Kas lehma lüpsta oskad?“ „Küll ma õpin!“ vastab tragi tüdruk. Aga maamees arvab, et  õppimise peale võtta ei saa ja vaatab mõnda, kes juba midagi talutööst teab. Neiul tuleb uut leivaisa otsima minna, kes õppimata inimesega lepib.“