Inimesed

5. juulil 125 aastat tagasi sündinud näitleja, lavastaja ja teatrijuht Ants Lauter piitsutas nii iseend kui ka teisi näitlejaid

ANTS LAUTER 125: „Seltsimehed, paigal seismine on igatahes tagasiminek!“

Katrin Helend-Aaviku, 6. juuli 2019 00:01

11 KOMMENTAARI

h
Huvitav, et tänapäeval rahvas ei saa aru irooniast./ 7. juuli 2019 12:13
t
targutan kah/ 7. juuli 2019 07:00
see ongi absurdihuumor. Lauter mängib fimis loosungikommunisti, kes ajab suust tobedusi välja, seda särasilmi ja paatosega!
a
Antoonio von Jopp/ 6. juuli 2019 21:42
Lauteri pärand on määratu suur, see film oli vana mehe väike pensionipõlve sutsakas. Eesti teater oli enne Lauterit sisuliselt andekate asjaarmastajate töö ja vaeva vili. Lauteriga koos tuli distsipliin ja professionaalne suhtumine teatrikunsti. Tema võitlusest diletantluse, boheemluse ja lihtlabase komejantluse vastu võiks paksu raamatu kirjutada. Kindlasti on tema näol tegu mitte väiksema legendiga kui Voldemar Panso.
g
gigantse ettevõtte juht/ 6. juuli 2019 17:41
Selle filmi iga lause on klassika.
t
targutaja/ 6. juuli 2019 17:32
Kui pealkirja järgi paigalseis on tagasiminek, siis sellest loogikast lähtudes edasiminek on tegelikult paigalseis. Kuna aga paigalseis oli tagasiminek, siis tuleb välja, et tagasiminek on igal juhul. Seega milleks edasi minna kui tegelikult liigud tagasi? Ei tea, kas see loogika kehtib ka tänapäeva elu kohta?
t
to 11.50/ 6. juuli 2019 15:46
Tänapäeval ei ole arglikku armastust. On mingi kooselu vorm, kus inimesed vahetavad partnereid nagu telefoni. Võib olla telefon isegi harvemini. Sellist romantikat, kurameerimist, "sipelgaid kõhus" - seda enam ei ole. Minu vanaema rääkis, kuidas vanaisa käis suvekl tema maja värava taga, kuidas ta arglikult peale sajandat värava taga passimist söandas lõpuks vanaema välja kutsuda, jalutama! Kaks aastat kurameerisid, enne kui voodisse jõudsid. Tänapäeval lähed ööklubisse, tantsid kolm tantsu, võtad kaks jooki, leiad kaaslase ja ongi "kooselu"..Paariks kuuks.
m
möhh/ 6. juuli 2019 13:09
seda ma ju räägin, et see film on ajatu! Lausa prohvetlik. Ei ole kaasajal midagi teisiti. Ikka libahaiged ja ebahaiged ja m mõtetud protseduurid, kui onimene tegelikult vajab teist inimest, kes teda mõistaks (Abel&Laats) mõtttud kallis protseduurid j
&
6. juuli 2019 11:50
"...Lihtinimeste arglik armastus, ületöötanud inimesed me ümber, kes vajaksid kõik loodusravi..." Sa ju kirjutad praegusest ajast!

t
tölpa/ 6. juuli 2019 10:41
Sanatoorium, see on puhkus: baar, naised , muusika. Mina olen täiesti terve mees ja tahan seda kõike saada.
v
vanaema/ 6. juuli 2019 08:28
See film ilmus TV ekraanile, kui olin 6-7a. plika. Naersin nii et kõht kõveras, sest tegelased olid nii koomilised! Praegu, 60a. märkan hoopis muid nüansse. Lihtinimeste arglik armastus, ületöötanud inimesed me ümber, kes vajaksid kõik loodusravi; see luulelembelise paarikese liin, mida lapsena miskiks ei pidanud; tobe mõttetu kuurortravi; "Kõige tähtsam on hankida paat" ütles tegelane, kes istub kummulipööratud paadi peal! jne. Ja Lauter on seal lihtsalt võrratu!
l
Lily/ 6. juuli 2019 08:21
"Ma lähen nüüd botaniseerima. Kodanlisel ajal tuli mul ajutiselt töötada karjapoisina."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee