ANTS LAUTER 125: „Seltsimehed, paigal seismine on igatahes tagasiminek!“ (11)

„Lauterit on vihatud ja ihatud korraga. Teda on hüütud Käsu-Antsuks ja küllap see hüüdnimi läheb koos Lauteriga teatriajalukku. Lauterit on pööraselt vajatud ja kunagi pole olnud temaga mugav. Temas oli askeetsuseni piitsutav energia. Tahte erakordne laeng. Talupoeglik visadus ja tööausus. Pedantsuseni arendatud täpsus,“ on suure teatrimehe kohta öelnud teine suur teatrimees Voldemar Panso. Nõudlik juht, meister ja teatririigi kuningas – nii on ta end ajalukku kirjutanud. 

„Liignõudlikkus ei ole kunagi halb. See viib edasi,“ on jäägitult oma elu teatrile pühendanud näitleja, lavastaja ja teatrijuht ise öelnud. Ta oli nõudlik, kuna valutas südant eesti teatri oleviku ja tuleviku pärast.

Need, kes enam tema teatrirolle – lauluisa Kreutzwaldi, Jalaka-Jaani ja sadu teisi osatäitmisi enam ei mäleta, teavad teda aga kindlasti kultusfilmist „Mehed ei nuta“. Lauteri tegelaskuju öeldud laused „Praegu on ülesanne number üks leida paat!“, „Metsa langetama, seltsimehed! Või kuidas?“, „Aga miks te sinna üldse hüppasite?“ ja „Seltsimehed, paigal seismine on igatahes tagasiminek!“ on tänaseni eestlaste suus ringlemas.