Eesti uudised
5. juuli 2019, 12:37

Sotsiaalmeedias leinatakse Marju Lepajõed: see kaotus on pööraselt suur ja valus (2)

Neljapäeval suri 56aastasena usundiloolane, klassikaline filoloog, tõlkija ja Tartu ülikooli usuteaduskonna patristika ja klassikaliste keelte lektor Marju Lepajõe. 

Sotsiaalmeedias leinavad teda sõbrad-tuttavad, kolleegid ja õpilased. 

"Marjuga on lahkunud üks terve maailm, selline, mis kohati tundus suurem ja põnevam kui see maailm, milles me igapäevaselt askeldame. See oli maailm, kus aeg kulges teisiti, kus erinevad ajastud olid omavahel loomulikus keskustelus, kus muigvelsui sai meelde tuletada suuri ja olulisi asju," kirjutab oma järelhüüdes Tallinna Ülikooli kirjastuse üldkolleegiumi juht dr. Marek Tamme. 

"Kunagi oli olemas selline amet nagu “meeldetuletaja”, mis eufemistlikult tähendas lihtsalt võlgade sissenõudjat. Tema ülesanne oli tuletada inimestele meelde asju, mida nood oleksid parema meelega ära unustanud. Marju Lepajõe oli meie ühiskonna asendamatu “meeldetuletaja”, ta aitas meil meeles hoida neid vanu ja lihtsaid väärtusi, mida kippusime oma praktilises elus unustama." 

Ants Johansoni sõnul  oli Marju Lepajõe neid haruldasi inimesi, kelles olid elegantselt ühendatud tarkus, haritus, vastutus, osadusvõime, südamlikkus, musikaalsus, naljasoon...  "See kaotus on pööraselt suur ja valus."

Õpetaja ja poliitik Toomas Jürgenstein: "Ma arvan, et eile lahkunud Marju Lepajõe valdas perfektselt nii suulist kui kirjalikku sõna, võibolla kõige paremini kogu Eestis. Nutt ja naer, peen iroonia ja detailide märkamine, asjatutest üldistustet hoidumine, kuid tendentside märkamine, paralleelide leidmine teiste ajastute ja kultuuridega on vaid mõned märksõnad tema ettekannete ja kirjatööde kohta. Jagan Marjule mõeldes ühte tema vähem tuntud tsitaati, mis piduse nädalalõpuga haakub: 
"Kui täpne olla, siis eestlastes avaldub näiteks põhiliselt kaks arhetüüpset mentaliteeti, mis igal hetkel võivad välja lüüa. Inimesed jagunevad selgesti kaheks: ühed on koorilauljad, teised rahvatantsijad. Lauljad kannavad endas melanhoolse mentaliteedi alget, neis on sissepoole pööratud tugevat meditatiivsust, rahvatantsijad evivad füüsilist täiust, nietzschelikku elujaatavat hoiakut. Tantsijad ei saa aru, mida lauljad tegelikult tahavad, ja vastupidi. Aga pidu hõlmab kõiki."

 

Kirjanik Aidi Vallik: "Tal oli nii palju teada, ja tal oli nii palju anda. Väga, väga kahju, et ta nii varakult lahkus."