Loomi, viljapuid jne, loeti kuni lõpuni välja. Sellega tegelesid külanõukogud. Mõnikord juhtus, et loendaja ei viitsinud talusid mööda käia, pani umbestäpselt kirja. Andmed lisati majandusnäitajate kirja, kolhoosides läks kokkuostu viidud piim, liha jne. kolhoosi toodanguna kirja ja sestap oldi sellest toodangust huvitatud. Oli aga üks "aga" - inimene pidi "aktiivselt "ühiskondlikus-kasulikus töös" osalema. Kui oldi laisk ja "viilija" või püüti vaid omaenda majapidamise arvel elada, siis läks asi kurjaks. Võibolla Riisalu pere püüdis?
Jõulude pidamine oli keelatud küll, karistuseks võis parteipiletist ilma jääda. Need kel seda piletit niigi ei olnud, nemad võisid jõuludeks kasvõi mitu kuuske tuppa tuua.
Kullamaa keskkoolis oli nii punane komsomol,et läheb või põlema,90-nendatel peitis talus tonnide kaupa varastatud bensiini ja nööris külarahvast.Lehmadest ei tea aga seda tean küll,et kraavikaldalt silo korjata ei ole võimalik.
aga miks nii teed-kanditeerisid tartu volikokku-sinna ei saanud ja trügisid pealinna ellu? pasatski oled..aus mees sa pole..kelle sa sealt siis ...välja söid,,,? hullem kui kommunist!!!
majapidamises oli alati kaks lehma, neist üks oli mullikas paberi peal. Mõlemad vanaonud olid aga rahvuselt venelased, vbl sellepärast õnnestuski lehm mullikaks muuta. Ei ole enam kellegi käest küsida kahjuks. Lisaks lehmadele loeti üle ka sead, kanad, marjapõõsad ja õunapuud. Palju selle lugemise juures õnnestus valetada, ei teagi.
Kui tol ajal keegi mõne loomakese rohkem pidaski, tehti seda oma ränga töö ja vaevaga. Mingi riigivargus see polnud. Heinategu käis 60-date algul meie peres käsitsi. Ema-isa niitsid käsivikatiga heina, mäletan.
Mees valetab, et suu suitseb. Need ajad olid enne 1960-ndat ja mõni aasta peale selle. Mees on sündinud 1961, kui mees neid lehmi metsa ajas, pidi juba 70-ndad olema, siis ei olnud mingeid piiranguid, ei maksa ennast nn. vabadusvõitlejakd tituleerida. Vihkan neid, kes räägivad, et pidid salaja jõulukuuse tol ajal tuppa tooma ja paksud kardinad akendele tõmbama, Mina mäletan oma jõuluõhtuid 1950-ndatesr ja polnus meil ees mingeid kardinaid, küla säras õhtuti kuusesärast. Neid jutte räägivad Tunne Kelami sugused mehikesed.
KOMMENTAARID (36)