JÄÄ HÜVASTI, JÜRI PINO! „Kui me oleks lõpuni kurvad, keeraks Jüri oma tuha urnis ümber.“ (3)

„Pirko sõitse Petserihe,“ võtab Merca laulul natist kinni sel kilav-lõikaval häälel, mida üksi seto ja soome naised tekitada suudavad. „Pirko tahtse handsat juvva,“ laulab Merca ees ja Kuku klubi jagu rahvast koorina järel. On 3. juuli, kirjanik ja ajakirjanik Jüri Pino päev, just täna saanuks ta 49 aastat vanaks. Läks aga nii, et pool kaks kogunetakse tema ärasaatmisele Pärnamäel ja kell neli algab sünnipäevapidu Kukus. „Kui me oleks lõpuni kurvad, keeraks Jüri oma tuha urnis ümber,“ ütleb Juku-Kalle Raid ja jagab Merca laulu saatel handsat välja.

Pärastlõuna Pärnamäel algab natuke tasasematel toonidel. Jaanipäeval koduhoovis õnnetult kukkunud ja saatusliku ajutrauma saanud Jüri Pino (3. juuli 1970 – 24. juuni 2019) on kirstus. Teised räägivad.

Sõber Sakarias Jaan Leppik jutustab, kuidas nad läinud kord Jüriga jala Tonja külast Seto kuningriigi päevale. Jüri oli saanud uhke seto kirivöö, nõudnud veel, et ema Nasta seda kiidaks, pannud siis vöö vööle ja hakanud astuma. Poole tee peal mehed järsku avastanud, et vöö kadunud – haihtunud, nagu poleks olnudki. Jüri oli kangesti kurb ja sõbrad kõmpisid tagasi, pilgud maas. Midagi nad ei leidnud, küll aga sattusid lihtsat rada käies sootuks võõrasse paika.