India filmitegija leidis oma identiteedi Setomaa pühadest paikadest (5)

India filmitegija Varun Trikha pilgu läbi on Setomaa väike piiriala, kus tavapärane loogika alati ei toimi ja aeg tundub liikuvat teistmoodi tempos. "Paljud usuvad, et seto kultuur on suremas. Ma ei tea, kuidas saab surma tähistav kultuur surra?" arutleb Trikha, tuues välja setode uskumuse, et surnud külastavad elavaid. 

"79aastasel seto naisel, kes on mulle nagu perekonnaliige, kulus ligi viis aastat, et ennast emotsionaalselt koguda ja koos minuga kõndida läbi piiriküla," kirjeldab indialane. Naisele tegid selle teekonna raskeks sõjaaegsed mälestused: veri, Saksa sõdurite laibad ja pommiaugud.

"Mu isaisa suri just pärast mu isa sündi," meenutab Trikha, kes on kadunukest ainult pildil näinud. Vanaema aga rääkis Trikhale alati, et ta on vanaisaga hästi sarnane. "Lõppude lõpuks ei teadnud ma midagi pildil oleva inimese kohta, välja arvatud see, et nägin iseennast tema silmis. Olin matnud selle päriliku kaotuse sügavale enda sisse, olemata sellest isegi teadlik. Setomaa avas selle haua minu sees ja sain oma kaotusest teadlikuks."

Trikha nägi, kuidas seto ema viis surnud vanaema majast eemale, et olla koos tema vaimuga. Seepeale mõtles ta, kas tema vanaisa maja on veel alles. Kui ta kuulis setot laulmas oma vanaisa kirjutatud pooleliolevat laulu, mõtles ta, millises keeles võiks temaga rääkida kadunud vanaisa.

"Läksin oma vanaisa otsima," sõnab Trikha. Setomaalt läks ta tagasi Indiasse: Haridwari kanti, lootes seal perekonnaregistris puudutada oma vanaisa käsitsi kirjutatud sõnu ja allkirja. Neid seal siiski polnud. Ent sealt tagasi Setomaale minnes tunnetas ta seda paika varemkogemata viisil.

Kui Setomaad külastanud turist uuris indialaselt, kuidas ta saab nii kauaks sellisesse igavasse paika jääda ja sellest ikka veel väga kirglikult rääkida, siis mõtles mees pikalt järele. "Ma tunnen, et Setomaa ei ole sedasorti koht, mis paljastab oma hinge igale külastajale. Siin tuleb aega veeta. Mõista selle keerukust," leiab indialane, kes tunneb nüüd, et Setomaa on teda omaks võtnud. "Kogen sellist kuuluvustunnet nagu ei iial varem. See on tõeline algus!"