Foto: TIINA KÕRTSINI
Blogid
4. juuli 2019, 00:02

Kuidas laulupeole sõitjad porri uppusid

Kui Eesti autoklubi seltskond kuue autoga pühapäeva, 3. juuli varahommikul 1927. aastal Tallinnast Viljandi poole teele läks, oli ilm hea. Vaid mõni pilv sinises taevalaotuses. Loodeti, et pisut üle kolme tunniga ollakse Mulgimaa pealinnas ja saadakse osa sealsest laulupeost.

Ilusat ilma jätkus Kohilani. Seal tehti vahepeatus, võeti hommikueinet ja jõuti grammofoni saatel tiir tantsugi teha.

Aga siis hakkas vihma piserdama. Mitu korda tuli autod kinni pidada ja aidata kirikulistel nende kohkunud hobuseid kinni hoida – Türil oli leeripüha – või kari üle tee lasta. Lõpuks tuli veel võidelda vasikaga, kes tee pealt eest ära ei läinud, tee sa mida tahad. Viljandimaal oli maantee juba nii käest ära ja porine, et autod hüppasid ja tantsisid roobastes.

Viljandisse jõudis seltskond kaheksa tunniga. Kohe oldi hirmul, et kuidas nii kehvades teeoludes Tallinna tagasi jõutakse. Heideti vaid lühike pilk laulupeoplatsile ja juba asutatigi end minema sõitma. Õigesti tehti, sest juba esimese poole tunni sees tuli jõudu kulutada kahe auto porist välja kiskumisele.

Tallinna jõuti kella nelja paiku esmaspäeva hommikul, peaaegu 24 tundi pärast starti. Postimees nendib: pettuti vahest ootustes ja lootustes, kuid sportliselt suutis sõit rahuldada kõiki osavõtjaid.