"Puuduta mind" - Erkki Kaikkonen; Anu Saagim; Sirje PresnalFoto: Stanislav Moshkov
Inimesed
11. juuli 2019, 18:04

Vaata saadet „Puuduta mind“ ÕL veebis ja FBs neljapäeval kell 18 või TTVs kell 22.15, kordus reede hommikul.

Kõiki saateid on võimalik kuulata ja alla laadida hiljem ka Soundcloud'ist.

„PUUDUTA MIND“ 86. SAADE | Muinasjutuvestja Erki Kaikkonen teab õnne valemit (16)

Igal nädalal kostitame sind põneva veebisaatega „Puuduta mind“, kus külalisteks on nõiad, šamaanid, ravitsejad, ufoloogid, haldjad, elukunstnikud, teadlased, koolitajad, hüpnotisöörid ja paljud teised põnevad persoonid. Müstilistele teemadele spetsialiseerunud Õhtulehe ajakirjaniku Sirje Presnali ja Õhtulehe veebi loovjuhi Anu Saagimi 86. saate külalisteks on muinasjutuvestja Erki Kaikkonen. Lisaks on ta ka nõustaja, koolitaja ja kommunikatsiooni ekspert. 

Vaata saadet „Puuduta mind“ ÕL veebis ja FBs neljapäeval kell 18 

Kõiki saateid on võimalik kuulata ja alla laadida hiljem ka Soundcloud'ist SIIT!

Erki, kes sa oled?

Olen õppinud sotsiaalteadusi - sotsioloogiat ja psühholoogiat, tegelenud aastaid haridusuuringutega. Olen olnud Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis sotsioloogia ja sotsiaalpsühholoogia lektor. Samuti olen õppinud Rootsis intuitiivpedagoogikat ja olen ka üks vägivallatu suhtlemise metoodika Eestisse toojaid. Olnud tegev mitmetes noorteorganisatsioonides, sh ka Eesti Noorteühenduste Liidu nõukogu esimees. Tegelenud mitmeid aastaid koolitamisega nii noortevaldkonnas kui ka laiemalt. Aidanud mitmeid aastaid juhtida ja läbi viia Eesti ETNO laagrit ja Kandlekoja Laste Pärimusmuusika laagrit.

Olen loonud koos sõpradega programmi “100 minutit alasti tõde karjäärist”, jõudes rohkem kui 1600 nooreni üle Eesti. Viimased aastad olen tegelenud jutuvestmisega ning uurinud lugude ja narratiivsuse tähtust inimkogemuses ja laste arengu toetamisel.

Oled propageerinud koolides ka vaikuseminuteid, miks? 

Kuna olen aastaid tegelenud erinevates noorteorganisatsioonide juures hariduspoliitika teemadega, siis usun olevat hästi kursis koolis toimuvaga ning näen vaikuseminutite keskendumis ja lõdvestumis harjutustel olulist rolli nii õpilaste kui ka õpetajate elu kergendamisel ning koolirõõmu panustamisel.

Perspektiivis aga parandab see tulevikus aktiivsesse täiskavanuellu sisenevate noorte kohanemisvõimet ja enesejuhtimisvõimet erinevates elulistes olukordades. Ning mis peamine, need harjutused parandavad oluliselt võimalust olla õnnelik. Õnnelikus kui seisund on aga midagi, mida iga inimene otsib nii ise, kui soovib ka oma lastele ja lastelastele.

Vaikuseminutite projekti panustades usun ma panustavat nii enese kui ka meie kõigi elurõõmu ja heaolusse. Vähem stressi ja ärevust, rohkem elurõõmu ja rahulolu ning suurem sooritusvõime.

Viimase 20 aastaga on elu tempo saavutanud tehnoloogilistest arengutest kannustatuna kiiruse, mille sarnast pole kogenud seni ükski meile teadaolev inimpõlvkond. Aina suurem on surve meie võimele pidevate muutustega kohaneda. Kuna see kiirenemine on toimunud järk-järgult siis on meil võimalik olnud seda isegi mitte märgata.

Elu kiirenemine ja surve aina suuremale kohanemisvõimele ning see, mille kõige vahel oleme igapäevaselt jagamas oma teadlikust ja tähelepanu, on kaasnähtusena avaldamas aina suuremat survet meie ühiskonna vaimsele tervisele, mis omakorda mõjutab meie tervist laiemalt. Olen ise kasutanud mitmeid aastaid erinevaid keskendumis ja häälestumis harjutusi ning kogenud nende väga toetavat mõju erinevates elulistes olukordades.

Kuidas häälestuda uuele päevale, nädalale ja miks mitte ka kogu ülejäänud elule?

Enne, kui tõused hommikul voodist, koge kogu kogetavat kas või üks minut.

Enne lahkumist kodunt istu üks minut.

Enne iga uue tegevuse alustamist peatu üheks minutiks.

Enne, kui vastad kellelegi, kes on sind provotseerinud, peatu ja vaiki üheks minutiks.

Enne, kui valmistud uueks suudluseks, peatu üheks minutiks ja lihtsalt ole vaikselt.

Enne, kui uinud, peatu üheks minutiks ja lihtsalt ole vaikselt.

Vaikus ei ole tühi. Vaikuses on kõik vastused, mida oleme otsinud.

Kui sulle tundub, et on kiired ajad, siis on sinu vaimse tervise huvides leida iga päev 15 minutit, et istuda vaikselt, olla vaikselt, lihtsalt olla - et mediteerida, vaibuda sisekaemusesse.

Kas sulle tundub, et aega pole ja et 15 minutit on liiga palju tahetud nii mitteproduktiivsele tegevusele kui seda on meditatsioon? Kui vastasid "JAH!", siis leia iga päev 30 minutit, peatumaks ja tegemaks mitte midagi.

Lihtsalt ole vaikselt. Ja sa märkad kuidas sulle tekib juurde aega.

Mis teeks inimesed õnnelikuks?

Õnnelikkus on see, kui sa saad olla nende inimeste keskel, kes on sulle kingituseks ja kellele sina oled kingituseks. Õnnelikud oleme me siis, kui meil on võimalik teha seda, mida soovime ja kui see, mida soovime, langeb ühte sellega, mida vajame.

Õnnelik olemisel on palju pistmist oskusega olla hetkes, pidevalt kolistamata ringi minevikus ja tulevikus. See on ka oskus võtta vastu elu olemuslikke muutusi igas hetkes, eneses ja enese ümber. Iga vastandumine, mis meisse jääb elama, eemaldab meid elususest tulvil hetkest ja võimest märgata ilu eneses ja enese ümber.

Alati just nüüd on see hetk, mil saame teha midagi, et olla kingituseks enesele ja elule. Olgem enese ja elu vastu õrnad ja armastavad, siis ilmneb ka elu ilu.

Õnnelikkus on palju soetud sellega, mida budismis nimetatakse kiindumatuseks. Kiindumatus ei tähenda minu jaoks seda, et ma ei tunne, vaid ma tunnen kõiki tundeid, ka väga ilusaid ja vähem ilusaid, aga ma tean, et need lähevad mööda, sest muutumine on elu olemus.

Ja kuna ma tean, et kõik läheb mööda ja kõik muutub, siis ma ei pea muretsema ega tundma hirmu sellepärast, et need lähevad mööda, vaid ma saan olla tänulik täpselt selle eest, et need kestavad. Ja vahel need kestavadki väga pikalt.

Kunagi Eestis käinud päikeselaama ütles, et kiindumatus on üks võtmeküsimusi õnnelik olemiseks. Kiindumatus ei tähenda, et me kaotaksime eluga seose, vaid see tähendab seda, et me võime olla igasugustes seostes, aga me ei samasta ennast vaid sellega, mis seoses me oleme.

Õnnelikkus on see, kui sa saad olla nende inimeste keskel, kes on sulle kingituseks ja kellele sina oled kingituseks. Ja see on tegelikult meie enda valik - saada aru, et on väga palju selliseid väikesi asju, mida me saame iga päev teha selleks, et meil oleks parem.

Näiteks kui sul on tunne, et sa oled frustreeritud, segaduses, oled end kaotanud, kompass on sees sassi läinud, siis ära jää koju vaatama seina. Või telekat. Või midagi muud, mida sa tavaliselt teed. Mine hoopis välja, jaluta, kõnni, mine lihtsalt linna, käi näiteks vanalinnas, või mine metsa, parki. Ja sa tajud, et maailm liigub su ümber. Ja kui maailm liigub, siis hakkab ka su sees maailm liikuma ning juhtuvad imelised asjad. Kohtad tuttavaid ja inimesi, kes ütlevad sulle täpselt neid asju, mida sul on vaja kuulda, ilma et nad teaksid, kus sa ise tegelikult enda sees omadega parasjagu oled. Ka see on elu maagia avastamine. Imed juhtuvad ja on olemas.

Kuidas tunda end elusana?

Selleks, et elu saaks meid kõnetada, peame olema ise sellele avatud, astuma natukene kõrvale oma turvalistelt igapäevatrajektooridelt. Et tunda ennast elus. Me peame sellest mugavustsoonist välja astuma, nii-öelda diivanilt püsti tõusma ja astuma sammukese tundmatusse.

Ja me ei pea alati teadma, kuhu ja miks, meil ei pea alati olema siht silme ees, kui me metsas või linnas kõnnime. On täiesti okei, et meil seda ei ole. Sest siis oleme märksa enam kohal selles hetkes eneses ja enese ümber, seades igat sammu hetke äratundmiste järgi.

See on ühtlasi viis, kuidas anda ruumi taas oma sisemisele lapsele. Sest see on see ju, mida lapsed teevad iga hetk ja seeläbi on kohalolu elususes nende igapäeva pärisosa ja miks ka mitte sinu. Valik on sinu, igas hetkes - see on see, mis sul on.

Vaata saadet „Puuduta mind“ ÕL veebis ja FBs neljapäeval kell 18 või TTVs kell 22.15, kordus reede hommikul.

Kõiki saateid on võimalik kuulata ja alla laadida hiljem ka Soundcloud'ist SIIT!

Erkki Kaikkonen Tags: Erkki Kaikkonen Puuduta Mind Muinasjutuvestja Foto: Stanislav Moshkov