KESKPARGI VIISIK: Kevin Richardson, Antron Mccray, Raymond Santana Jr., Korey Wise, Yusef Salaam sarja „Kui nad meid näevad“ esilinastusel. Foto: Vida Press
Katrin Pauts 28. juuni 2019 16:30
Uskumatu, kui suur mõju võib olla ühel teleseriaalil: sotsiaalmeedia kihab raevukatest kommentaaridest ja päris elus kaotab mitu inimest selle tagajärjel oma väärikuse ning töö. „Kui nad meid näevad“ on aga vastuoluline tükk – kuna see rõhub vähemustele osaks langenud ebaõiglusele, on sellest kiiresti saanud kultuslik teos, mida kritiseerida on pühaduseoreooli tõttu peaaegu võimatu. On siis asjalood nii mustvalged?

Uskumatu, kui suur mõju võib olla ühel teleseriaalil: sotsiaalmeedia kihab raevukatest kommentaaridest ja päris elus kaotab mitu inimest selle tagajärjel oma väärikuse ning töö. „Kui nad meid näevad“ on aga vastuoluline tükk – kuna see rõhub vähemustele osaks langenud ebaõiglusele, on sellest kiiresti saanud kultuslik teos, mida kritiseerida on pühaduseoreooli tõttu peaaegu võimatu. On siis asjalood nii mustvalged?

Alusetult kuriteos süüdi mõistetud mustanahaliste noorukite ja nende perede kannatusi kirjeldav „Kui nad meid näevad“ („When They See Us“) on kiiresti tõusnud üheks Netflixi populaarseimaks seriaaliks ja eriti USA mustanahaline publik loeb seda juba end defineerivaks teoseks. Skeptilisemate kriitikute sõnul on režissöör Ava DuVernay (kes on ka ise mustanahaline) jutustanud liiga ühekülgselt heroiseeriva, demoniseeriva ja poliitiliselt laetud loo, kus on üle sõidetud nüanssidest, mis võiksid publikule ülekaaluka nn valge süü asemel palju keerukamat põhjuste ja tagajärgede ahelat näidata.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad