MARILYN JURMANI BLOGI | Joogaõpetajate koolitusele minek oli parim otsus mu elus (15)

Ühtlasi tähendab see, et kolm nädalat olen ma pea iga päev hõivatud kella üheksast hommikul kuni kaheksani õhtul. Tavaliselt olen saanud ikkagi päeval vähemalt mitu tundi tütrega veeta, aga nüüd oleneb see suuresti sellest, kuidas meie graafik kujuneb. Mälestus enda 200tunnisest intensiivkursusest neli aastat tagasi samal ajal ütleb mulle, et ilmselt seda aega on minimaalselt. Õnneks ütleb see mälestus mulle veel sedagi, et see aeg saab olema võrratu.

Kuna tegu on esimese õpetajate koolitusega, mida ma meie stuudios võõrustan, siis on korraldamise-stressi päris palju. Õnneks on enamus sellest juba lahtunud, kuna põhiline on tehtud: materjalid koos, stuudio valmis, Raphaellega koosolekud peetud ja nüüd jääb üle vaid avatud süli oodata. Kui keegi veel tahaks meiega viimasel hetkel ühineda, siis võib julgelt kirjutada, kuna järgmine koolitus toimub arvatavasti alles järgmisel aastal. Aga ega selle joogaõpetajaks saamisega ju kiiret ei olegi.

Nagu mulle keegi joogaga tegelev naisterahvas Facebookis kirjutas, et joogaõpetajaks ei saa õppida kolme nädalaga. Olen sellega täiesti nõus. Õpetajaks õpid kogu elu ja see 200tunnine koolitus on vaid varba pistmine suurde ookeani. Aga kuskilt peab alustama, kuna muidu ei saa ujuma õppida. Mis iganes on kellegi jaoks see ookean – esimesse tundi tuleb ikka kohale ilmuda ja kuskilt alustada. On see siis kolmenädalane jooga intensiivkursus, nädalavahetusel toimuv trummiõpituba või kolmeaastased politoloogia bakalaureuseõpingud.

Seda, mis saab edasi ja kellest saab tegelikult õpetaja, trummar või poliitik, näitavad aeg, töö, motivatsioon, õnn, pühendumine, tarkus, oskus, eetika, energia ja mis kõik veel. Siis veel praktiseerid, harjutad ja lähed õpid veel edasi. Vahel võib-olla isegi vahetad suunda ja õpid hoopis midagi muud.

Seda ma võin aga öelda, et neli aastat tagasi äkitselt joogaõpetajate koolitusele minek oli parim otsus mu elus. Kusjuures mul puudus igasugune soov hakata joogat õpetama, mulle see lihtsalt meeldis. Ent olin väga avatud võimalustele, kuhu pärast seda koolitust sisetunne mind juhatama hakkas. Kuni nüüd olengi jõudnud selleni, et võõrustan esimest korda samasugust koolitust, sest tahan väga, et ka teised saaksid kogeda seda võrratut võimalust, kutset ja õpetust, kuidas jääda heatahtlikuks ja armastavaks enda ja teiste suhtes.

Just seda ilmselt jooga õpetabki. Vähemalt võiks õpetada. Mistõttu ma alati ka veidi imestan selliste kirjade üle, nagu ma sain Facebookis tollelt joogaga tegelevalt naisterahvalt.

Aga nagu ma alati ütlen ka enda õpilastele: jooga ei ole midagi, mida sa saad selgeks õppida – see on kogu elu kestev praktika. Küllap meil kõigil tuleb ette libastumisi, kus vahel tõstab pead stress ja armastus jääb tagaplaanile. Annan endast parima, et saaksin juuli võimalikult voogavalt veeta, ja hoian teid siinsete postituste kaudu kursis, kuidas meil läheb.