Kuidas peeti esimene (sakste) laulupidu Eestis (1)

„Kes laulda tahhaks, aga lauldud ei sa, on vaene innimenne, aga kes lauldud saab ja laulda ei tahha, on üks tuim tomp ja tühhipaljas,“ kirjutab Jannsen ja räägib lauluseltsidest, mis Saksamaal on tuttav asi ja meiegi kandis juba loomisel. Esimene teade neljahäälsest koorilaulust eestlaste seas pärineb muide Kanepi kihelkonnakoolist 1818. aastast.  Laulupüha nime all laulsid mitu koori koos 1855. ja 1857. aastal Põlvas ning Saaremaaal Ansekülas oli 1863. aastal kihelkondlik laulupüha koguni poole tuhande lauljaga.

Baltisaksa (mees)laulupidu 1857. aastal viis Jannseni mõttele ka eestlaste oma laulupidu korraldada. See sai teoks 1869. aastal Tartus: 845 esinejat ja kahe päeva peale kokku umbes 15 000 kuulajat. Peole tuli kõlav põhjus leida ja seda peetigi Liivimaa Talurahva Pärisorjusest Vabastamise 50. aasta Juubeli- ja Tänulaulupeo nime all.