Inimesed

HOMMIKUSÖÖK STAARIGA

VIDEOINTERVJUU | Eesti ilusüstide kuninganna: „Vihkan valu, aga kui ise süstin, on kergem.“ (129)

Anu Saagim | Video: Jörgen Norkroos; Märt Niidassoo, 11. juuli 2019, 07:58
"Hommikusöök staariga" kohvikus Komeet - Marju Karin; Anu Saagim
Eesti ilusüstide kuninganna Marju Karin soovitab inimestel asju lihtsamalt ja talupojamõistusega võtta ning iga tühja tähja pärast mitte närvi minna. "Süstige endasse enesekindlust, eriti naised. Mina saan tagantjärgi küll natukene parandada teie välimust, kuid silmade sära on kõige olulisem, vahet ei ole, kui raske see on," soovitab ta. "Ja naised, palun ärge olge teiste naiste vastu õelad," lisab särtsakas iludus.

"Hommikusöök staariga" kohvikus Komeet - Marju Karin; Anu SaagimFoto: Rauno Vahtre

Marju, vaatan et oled suht varajasel hommikutunnil tellinud korraliku annuse rooga.

See on lõhesalat, kohviku Komeet üks parimatest salatitest. 

David Beckham’i kaasa Posh Spice on öelnud, et tema imeliselt sileda näonaha struktuuri saladus on lõhe. Ta söövat seda iga päev. Pidavat olema parim ilusüst.

Muidugi, omega rasvad, fosfor ja kõik muu kasulik, mida kala sisaldab.

Oled end häbenemata tituleerinud ilusüstide kuningannaks, miks?

See nimetus tuli nii, et ajakirjandus pakkus selle välja ja ma ei hakanud vastu push’ima. Tagasihoidlikkus ei ole minu voorus. Olen pisike naine ja ma ei saa hoida vaka all kõike seda, mida ma kõige paremini oskan.

Rebel naine Koplist?

Koplis sündinud, Lasnamäel kasvanud, 15-aastaselt sain esimese tütre, 17-aastaselt teise.

See tee on päris pikk olnud. Olen 20 aastat töötanud operatsioonitoas õena. Olen õppinud ja õpetanud inimesi elustama. Olen magistrantuuris õppinud psühholoogiat ja rahvusvahelisi suhteid. Olen teinud doktorit riigiteaduses. Seda kõike töö ja laste kõrvalt, sest ma ei viitsinud kodus olla. Mida sa kodus teed, kui armukest kah ei ole? Mina läksin õppima. Ühel hetkel spetsialiseerusin vaid iluspetsialisti valdkonnale - hakkasin ilusüste tegema. 

Said oma lapsed väga noorelt ja tegid samal ajal karjääri. On sinu elus olnud head mehed?  

Jah, ikka. Mul on elus olnud väga head mehed, minu karjäärile ei ole nad takistuseks olnud. Pigem vastupidi, nemad on olnud hästi toetavad, aga mina olen selline rebel, kes paneb nad fakti ette. Kas peres on uus auto või minu haridus – siis ei ole küsimust. Peale jääb ikka minu haridus, mitte uus auto.

Kas selliseid mehi pole olnud, et sa ei peakski tööl käima?

Mul ei ole kunagi olnud väga rikkad mehed, aga nad on olnud head mehed. Hea oli, et ma 15-aastaselt lapse sain, tänu sellele olen palju töökam. Tõenäoliselt muidu oleks ma mingi rikka noku otsa istunud ja püüdnud teistmoodi elada. Laps andis selle poweri, kui sul ei ole enam kuskile mujale minna ja teine laps sündis ju 17-aastaselt. Aparaat töötab, mis sa ikka hoiad tagasi. Tuli lihtsalt tööd teha ja õppida, kuidagi läks nii. Ilusüstide juurde ma jõudsin kümmekond aastat tagasi, kui endal hakkasid kortsud tulema.

Räägime siis ausalt ära, kui vana sa oled?

42.

Ühel päeval vaatasid peeglisse ja nägid kortse?

Nad mõnda aega jõlkusid seal Inglismaal minuga kaasas, aga siis ma otsustasin teha ikkagi Tallinnasse oma kabineti. Õnneks olid mul siin hästi head kolleegid. Tean Eesti kirurgias praktiliselt kõiki. Ka nemad ütlesid, et miks mitte ja nad on kindlasti mulle alati toeks, kui midagi peaks viltu minema. Nii ma turule tulingi ja vaikselt see ilusüstide teema käima läkski. 

Mida sa täna Eestis tegutsevate ilukliinikute kohta ütled? Neid on nagu seeni peale vihma.

Ma arvan, et Eestis on kõik hästi lihtne. Kui sa teed head tööd ja oled kvaliteetne, siis pole mõtet konkurentide pärast muretseda. Tegelikult tuleb konkurentidega hästi läbi saada, sest alati võib midagi viltu minna. Ei ole nii, et kõik õnnestub. Kui keegi ütleb, et temal midagi kunagi viltu ei lähe, siis ta valetab.

Ja üldse, mis konkurentsist me räägime, ilukabinettidel on kõigil ühe kuni kahe kuu pikkused järjekorrad. Need, kes käivad kõrvalt haukumas, on nende enda probleem. Tehke rahulikult tööd ja te jõuate samamoodi haljale oksale, ei ole vaja teiste jalgealust õõnestada. Ilusüstid ja muud iluprotseduurid on ainult tõusev trend.

Mul vedas, hakkasin ilusüstidega tegelema täpselt õigel ajal. Ja õnne peab ka olema. Sain end koolitatud ja oma äri püsti pandud nelja lapse kõrvalt - täna on mul juba ka kaks lapselast. Õnne peab olema ja sa pead ise ka täiega uskuma sellesse mida teed. Kui sa ise ei usu, siis ei usu keegi.

Näeme täna ka tohutult palju liialdamist ilusüstidega?

Loomulikult näen ma seda kohutavat ületegemist, mis ei ole enam ilus. Kui noor tüdruk tuleb ja ta huuled on tohutud, aga ta tahab veel juurde süstida, siis ma pean keelduma. Heaks näiteks on maailmakuulus moelooja Donatella Versace huuled, mis näevad välja kohutavad. Iluspetsialist peaks oma tööd nii tegema, et keegi sellest aru ei saaks, siis on see õnnestunud töö. Kui lihtsalt märgatakse, et naine on värskem ja justkui puhanud, vaid siis on töö õnnestunud. Kui imestatakse, et mis sa endaga teinud oled, siis on miskit nihu läinud.

Donatella Versace enne ja pärast iluoperatsioone

Mida sa teed kliendiga, kes ajab oma jonni ja tahab näiteks pardimokki? Sa ei saa teda ometigi kabinetist välja kihutada? Ilu on ju vaataja silmades.

Miks ma ei saa? Minu vastuvõtule on tulnud noored tüdrukud, kes tahavad ülielusuuruseid huuli. Küsingi, et mille jaoks seda vaja on. Esiteks, sa ju muutud kohe odavamaks. Teiseks on see kole ja kolmandaks, mul on kliente piisavalt ja ma ei tee seda tööd raha pärast. Saadangi nad uksest välja. 

Mis on eestlannade seas kõige populaarsemad iluprotseduurid? Eestlased vist väga suurt huult ei taha?

Väga ei taha jah, Eesti naised on õnneks selles mõttes normaalsed.

Slaavi naised tahavad?

Üks vene tüdruk tuli minu juurde ja hakkas nutma, öeldes, et tuleb minu juurde, sest usaldab mind, aga ta tahab suuri huuli. Ütlesingi talle, et ma ei tee, sest see ei ole ilus. Pärast veel küsitakse, kes selle õuduse tegi ja sina ütled et Marju Karin. Mina sellist vastutust ei võta. Päris nii ka ei ole, et klient on kuningas. Kui näen, et kliendi ootused ja lootused on üle pingutatud, siis ma ei tee seda.

Mis need kõige koledamad asjad on, mida tehakse?

Põsed täidetakse liiga üle. Silm lõigatakse kassisilma kujuliseks. Palutakse nii palju süste, et otsmik ka ei liigu. Aga botoxit tuleb teha nii, et otsmik liigub, aga  kortse pole.

Hiljuti tõusis Eestis päris suur torm veeklaasis, kui õdede kompetents botoxi ja hüaluroonhappe süstide tegemisel kahtluse alla seati?

Seda ma tõesti ei mõista, miks õdede kompetents üldse ilusüstide tegemisel kahtluse alla seatakse. Just õeteaduskonnas õpitaksegi süstimist. Arstid seda ju ei õpi, mis on täiesti arusaamatu. Täna ei anta Eestis võimalust õppida näopiirkonna süstimist ei õeteaduskonnas, ega ka arstiteaduskonnas. Küll õpivad nii õed kui arstid näoanatoomiat, kuid süstimist näkku mitte. Mis mõttes!?  

Olen oma elus näinud väga palju tugevaid õdesid. Kui alles noor arst tuleb operatsiooniruumi, siis vanemõde teab rohkem, kui tema. Kogemus maksab. Kiirabis sõidavad ka õed. Kõik, kes operatsioonituppa astuvad, kui olete kriitilises seisus, on õed. Meil on see sotsiaalses ruumis läinud kuidagi õdede alahindamiseks. Õed õpivad, spetsialiseerudes oma ametile, viis aastat. Süstivad, süstivad, süstivad. Ka kõik muu olulise praktika teevad just õed läbi. Arstid pigem on need, kes panevad diagnoosi ja üritavad ravida, aga õed on need, kes viivad selle kõik läbi. Siin peaks tegelikult arstide ja õdede vahel olema palju rohkem koostööd.

Õde on siis see, kes teeb ja teab tegelikult kõige rohkem?

Just, kirurg ju lõikab ainult. Tihtipeale, kui sa perearstile helistad, siis pereõde on see, kes võtab su vastu. Kes teeb vaktsiine? Mitte ükski arst ei tee, seda teeb õde. Ärge alahinnake õdesid, sest nad on väga palju vaeva näinud ja äärmiselt kompententsed oma töös.

Kui ma kunagi õendust läksin õppima arstiteaduskonda, siis põhjus oli lihtne, mul oli kaks last kätel. Arstid tahavad päästa kogu maailma, õed tahavad ainult aidata päästmisel kaasa. Ja muuseas, arstid põlevad kordades kiiremini läbi. Kogu vastutus on arstidel, aga seda peaks jagama. Ükski koolist tulnud, ei arst ega õde, ei ole kohe tark. Kogemus on see, mis maksab. Mul on olnud väga head kirurgidest õpetajad. Olen saanud isegi artereid õmmelda. Ma olen saanud teha väga paljusid asju, mida tavaliselt isegi tavaarst ei saa teha. Seega arvan, et kogemus ja meeskond on kõige olulisemad.

Milline on siis tegelikult ilus naine? Mõni naine näeb oma vanuse kohta vägagi kurnatud välja. On võib-olla alles kolmekümnene, aga näeb välja kordades vanem. Üks põhjustest on kindlast ka raha küsimus. Kõik on küll võimalik, aga pole lihtsalt raha enda üles putitamiseks?

Naise näost peegeldub väga tihti tema sisemine elu. Kui sul on ikka järjepidevalt olnud elus kurbust ja  sa võitled pidevalt eluraskustega või oled stressis, siis sa jäädki kiiremini vanaks.

Mis mõttes siis? Raske töö?

Jah, ei osata sellest rõõmu tunda. Isegi raskest tööst tuleb osata see helgem pool leida. Kui hommikul veadki end suure vaevaga tööle, siis ole õnnelik et sul üldse töö on, tunne sellestki rõõmu. Täna on kõigil mingi probleem: mees on loll, töö on jama, raha ei ole... Aga sa oled ise endale selle maailma ju loonud, et kõik on jama ja see peegeldubki vastu ka sinu välimusest.

Ehk kõik algab iseenda seest?

Jah. Ma võin teha talle ükskõik, kui kallid süstid, silm jääb ikka tuhmiks, aga silm peab särama. Nagu hammaski. Hambasse tuleb auk, teeme selle korda, aga ülejäänud pead sa ikka ise olema. See ongi raske. Tänapäeva noored tahavad ju kõik ennast kohe ära tappa, kui jamaks läheb. Ma tahangi öelda, et tõeline jama on alles ees. See kõik, mis te läbi elate, tuleb läbi elada, see teeb ainult tugevamaks. Me peame selle täna läbi elama, et saaks homme naerda eilsete raskuste üle. Kõigil on raske. Ei ole naisi, kellel raske ei oleks. Isegi kuulsustel on raske. See et elad ja hingad, on esimene asi, millest sa pead alati rõõmu tundma.

Ma räägin tihti üht lugu. Tulin varahommikul väsinuna operatsioonitoast, kümme krooni oli taskus ja lootsin, et lapsed on kooli läinud. Nad käisid siis kolmandas ja neljandas klassis ja nad pidid ise hommikuti kooli minema, kui ma öövalvest tulin. Tulin välja, seisatasin lifti juures. Tol ajal oli haiglas remont ja kõik, kes öösel surnud olid, ootasid seal lifti juures morgi viimist. Tavaliselt olid nad selleks kellaajaks sealt juba ära viidud, aga sel hommikul ei olnud kedagi neid ära viimas. Vaatasin ühe surnu küljes olevat silti ja seal oli kirjas, et tegu on 32-aastase naisega.

Ma läksin sealt nii sigaõnnelikuna välja. Oli imeilus hommik, paistis päike, oli mõnus suvine aeg. Ainult sellest piisas, et ma sain aru, et mina lähen sealt majast välja, aga see naine ei lähe enam mitte kunagi kuskile. Ma püüan tänagi vaadata teisi, kellel läheb kehvemini ja siis tunnen, et mul läheb ikka üle mõistuse hästi.

Kuidas siis ikkagi võimalikult kaua ilusa ja mis kõige olulisem, tervena püsida? Lõpuks topitakse sind ikka hooldekodusse, et jalust ära saada. Kunagi tulid Võrno jutusaates välja päris põnevate ideedega, kuidas väärikalt vananeda ja surra.

Täna on süsteemselt tehtud nii, et sa saad oma vanad emad ja isad silme alt hooldekodusse ära toppida. Mis on minu õnn? Mul on kõik surnud. See on just see, et kui ma täna vaatan oma eakaaslasi, siis vanemad on juba vanaks jäänud, mõned jäävad dementseks ja väga raske on end töölt vabaks võtta ning nende eest hoolitseda. Dementne on natukene hullem, kui väike laps, sest ta ei mäleta minuti pärast enam mitte midagi. Õnneks meie hoooldekodude kvaliteet paraneb kogu aeg, aga eks me peame selle pärast veel üsna palju vaeva nägema.

Küsisin ka Hannes Võrnolt tookord, et kus ta tahab surra. Mina tahan surra näiteks oma kodus, avada šampanja, panna selga oma roosa latekskostüüm, tarbida narkootikume, panna käima oma lemmikmuusika ja mida iganes veel. Las ma lähen ära nii, nagu mina tahan. Miks ma pean seda tegema voolikute all? Miks ma seda ütlen. Aga sellepärast, et vanurile kutsutakse välja kiirabi.  Inimene on ju vana, aga me ei saa tema sugulastele öelda, et ta sureb meie juures haiglas nagunii. Ainult et siis on ta voolikuid ja rohtusid täis topitud, me oleme teda kaks korda elustanud, teda väntsutanud ja piinanud. Las ta läheb pigem kodus, omade keskel, ära!

Kas sa tahad seda öelda, et inimesi hoitakse tänapäeval liiga kaua elus? Iga hinnaga ja ükskõik mis vahenditega.

Jah.

Täna näeme ju väga kepsakaid 80-, 90- aastaseid, kes on tänu meditsiini imedele täies elujõus.

Meil oli haiglas üks 94-aastane, kellele tehti südamelõikus ja ta tuli sellest ka ilusti välja. Kõik on võimalik. Aga kui ma ikkagi näen ja tunnen, et minu lahkumise aeg on käes, siis ei ole mõtet seda viimase piirini venitada. Olen oma lastele ka ära öelnud, kuidas mina surra tahan ja nendel ei ole sellega probleemi. Kas sa tead, et täna saab enda tuhast lasta teha kivikesed? 

Räägi sellest täpsemalt.

Sind tuhastatakse ära ja tugeva kuumuse all pressitakse sind kalliskiviks. Selle võib ükskõik kuhu riputada või miks mitte kas või sõrmuse kiviks lasta teha. Kalliskivid ju tekivad samamoodi tegelikult, maa sees tugeva kuumuse ja süsiniku koostöös. Sa ei peagi üldse jääma kuskile urni või mulda. Sa võid olla hoopis täitsa kihvt kivike kuskil maja seina sees, kus kõik käivad sind tervitamas või sinuga juttu puhumas. Näe, memm jälle vaatab! Ega surnutel pole seda vaja, vaid elavatel on vaja käia vahest lahkunutega rääkimas.

Pärast panen surnud kõrva, ühes on ema ja teises on isa.

Ma ütlesin oma kallimale, et kui ta ära sureb, siis ma teen ta kivikeseks ja võtan uue mehe. Tema ütles selle peale, et ma ei muretseks, sest tema kingib mind teisele naisele kivikesena, kui peaksin varem siit ilmast lahkuma.

Praegu me jah naerame siin, aga ma arvan, et kui me oleme 70-aastased, siis enam nii naljakas ei ole.

Võtad midagi, mis nalja pakub.

Kokaiini siis?

Ei tea, kas kokaiin on kõige parem lahendus. Täna on nii häid antidepressante müügis.

Xanaxit?

Ma arvan, et selleks ajaks on paremaid asju. Kõige parem on ikkagi šampanja ja seda sa tead.

Meie sinuga paneme kindlasti sajani välja. Võib-olla ainult keha ja meel on seks ajaks nõrgemad, kui meie fantaasia ja me ei mõikagi, et nüüd oleks aeg käpad teki alla panna. Järsku tuleks ikkagi testament teha, et kui mõistus enam ei tööta, siis...?

Olen öelnud oma meedikutest sõpradele, et kui ma jään voodihaigeks ja on selge, et ma enam sealt ei tõuse, siis lõpetage palun see pull ära. Surmasüst – nad ei tohi seda täna Eestis teha, aga küll me hakkama saame, kui vaja on. Mulle ei ole sellist jama vaja. Ma olen terve elu olnud ilus naine, ma pean endast väga lugu ja kuskil lihtsalt püksi lasta, koriseda, see ei sobi kohe mitte.

Lugesin eile selle naise raamatust katkendit, kes kirjutas ASLi kohta, et kas see on julgus, kui ma olen sama julge kui tatt? Ma arvan, et ma olengi tatt, aga ma vähemalt püüan, sest ma olen seda näinud.

Pigem lasta mõnus süst teha või mingi mõnus aine sisse võtta?

Jah. Ma olen oma lastele ka seda rääkinud. Ja nad lisasid veel, et kui ma väga halb ema olen, siis nad panevad kirstus mu valgesse kleiti. See on küll ilus, aga ma näen siis kirstus paksem välja. Meie peres tehaksegi selliseid võllanalju. Ma olin kunagi liiklusõnnetuste komisjoni psühholoog ja mind kutsuti ainult liikluses toimunud surmajuhtumitele appi. See on kasvatanud paksu naha. Tänaseks olen haiglast ära tulnud, ma ei tee enam ka valveid. Noorena annab haiglas või kiirabis töötamine hea adrenaliinilaksu, kui saad kihutada iga laiba juurde, aga nüüd ma enam ei taha.

See on nagu mingi hullus, sest selle eest ju ei maksta palju, vaid pea peaks sellise ameti jaoks ikka natuke sassis olema?

Kõikidel meedikutel kruvid natukene logisevad.

"Hommikusöök staariga" kohvikus Komeet - Marju Karin; Anu SaagimFoto: Rauno Vahtre

Oled ka modellina üles astunud, kes on sinu lemmikdisainer?

Mammu Couture. Mina ostan näiteks ainult Eesti asju. Kui tegus eesti naine tuleb ja räägib mulle, et tal on mingi äge idee, siis ma püüan teda alati toetada. Ma saan aru, et ka Gucci ja Versace on lahe, aga ka see brändide jahtimise aeg hakkab minu jaoks läbi saama. Mammu Couture’i kleidiga olin välismaal ühel gaalal ja kõik tulid seda näppima. Mis siis, et teistel olid Guccid ja Versaced. Mõnel olid veel kolm ühesugust Guccit kah üll. Täna on Mammu disain ikka haruldane maailmas. Eesti naised oskavad ja eesti naised on väga kõvad naised.

See on ka Mammu Couture sul seljas praegu. Sobid sellesse kleiti imehästi. Aga pisut kadedad või miks mitte ka natukene nõmedad naised on öelnud, et sa oled ka ennast kõvasti tuuninud. Kes sind süstib ja ilusaks teeb?

Mina süstin end ise.

Peegli ees?

Jah. Ma vihkan valu, aga kui ma ise seda teen, siis on kergem.

Mida sa endal süstinud oled?

Botoliintoksiini ja seda üle terve näo, ainult huuled on tegemata.

Paistab nagu oleksid ka huuli teinud?

Õnneks on mul kõik noorusaja pildid alles, kust on näha et nooremana olid mul veelgi lopsakamad huuled. Kunagi Kure Kalev istus maha, 90ndate algul ja küsis, et kus ma süstimas käisin. Ma isegi ei teadnud, mis see on! Nüüd ma tean, mida ta silmas pidas.

Oled sa teinud veel miskit, mida sa ka kõva häälega välja öelda ei häbene?

Ma ei ole midagi teinud, isegi tisse pole teinud. Täna ei ole mul isegi rinnahoidjat all. Ma natukene ootan ja loodan, et ka tulevikus ei ole vaja.

Sul on noorem mees?

16 aastat noorem, 26 aastane.

Kui palju sa sellepärast pead pingutama?

Ei peagi. Ta on natukene kodusem, selline kodukoi. Mul sõbrannad nimetavad teda lõviks, sest ta on selline suur ja pehme. Tal on ühe mõisa juures kodu,  arendab seda. On selline ehe eesti mees. Rahulik mõmmkaru, kes võtab kaissu, ükskõik kui halvasti ka ei läheks. Mul on see kodutunde vajadus hästi suur.

Mul on tütar praegu sama vana, kui minu mees. See on naljakas. Hingelt olen feminist - ma tean mis tunne ja kui raske on noorelt lapsed saada, kuidas on olla nii noorte, kui ka vanade meestega, olla vanaema. Ma olen parim naiste õiguste eest võitleja!

Kui ma hommikul ärkan, siis arvan, et olen ikka veel 17. Käitun selliselt, nagu minu eas enam ei käituta, aga ma ei taha ka mutistuda. Vaatan vahel mõnd oma klassiõde, kes on kuskile maakohta elama läinud ja kuidagi negatiivseks ja kibedaks elu suhtes muutunud. Ma ei taha samasuguseks muutuda.

Teame mehi, kes on endale võtnud paarkümmend aastat noorema naise. Neid hukka ei mõisteta. Naiste puhul toimib see vastupidi. Vanem naine ja noor mees paneb kaaskodanikke muigama. Kas see sind ei stressa, et aastad mööduvad ja sina oled ühel päeval 70 ja mees 50 ja et seda on võib-olla pisut kurb vaadata?

Ma ei karda seda. See on samamoodi nagu mul eelmine mees küsis, kui me lahku läksime, et kas ma ei karda, et uus mees jätab mu maha. Tead, kõik mehed võivad su maha jätta ja lõpuks nagunii jääd ka vanaks. Ma ei karda seda ja ma tean, et sellega tuleb arvestada. Võib-olla olen homme ühe jalaga või minu teinepool ratastoolis, me ei tea seda ette. Ma naudin ühte päeva korraga, ma naudin seda elu, ma tõsiselt naudin igat päeva!

Mu päevad ei ole alati kõik toredad, sest ma vastutan oma töös iga päev naiste ilusate näolappide eest. See ei tähenda, et mul ei ole õigust nautida ja õnnelik olla. Loomulikult mu mees võibki leida noorema ja ilusama naise, alati on keegi rikkam ja ilusam. Eks võtan siis mõne 70-aastase jälle ette ja elu läheb edasi. Ega see elu iga tühja asja pärast seisma jää.

Mida sul noore mehega rääkida on?

Kõigest. Tema ongi see, kes tasakaalustab. Tema avastab maailma, tal on kõik uus. Mina olen see, kes peab hakkama meelde tuletama. See hoiab ka minu vaimu värskena. Täna on minu öökapil raamatud Orleans Philippe’st ja Margus Vaherist. Pean kõigega kursis olema, sest liigun ka noorte seltskonnas. Samas annab see vaimsusele väga palju juurde. Ei kuula enam ainult Beethovenit, nüüd panen Nublut ka nii, et koliseb.

Noored on alahoidlikud maailma suhtes. Minu naaritsad hakkavad ka kappi ja minevikku jääma. Ei ole mul enam tagumiku all ka linna kõige ilusam auto. Ma ei tee enam tööd ainult raha pärast, vaid soovin midagi ka ühiskonnale tagasi anda.

Minu elukaaslane teeb maal koguaeg laagreid, peaasi, et oleks vahva ja see pisut teistsugune kogukond oleks kah hoitud. Ta pigem ostab Raplasse vana maja ja putitab selle üles. Mina ei saa täna enam minna oma Lexuse ja naaritsakasukaga temasuguste seltskonda, sest mul on häbi.

Kasutan aina vähem plastikut ja ka minust on saanud vegan, seda tänu noortele. Minu mees on ka vegan. Ühe korra läksime isegi vaidlema Argentiina liharestoranis, kui ta ütles mulle, et ei või vaadata pealt minu lihavitsutamist, sest minusuguste pärast kannatavad loomad. 

Nii teevadki noored mehed vanemate naistega?

Lähed taimetoidu peale nii mis koliseb! Hea seks, taimetoit ja säästlik režiim – seda teevad noored mehed vanade naistega!

Kas sul vahest sellist kummalist tunnet ei teki, kui sa oled noorte seltskonnas?

Ei teki. Mul ju sama vana. Kui ma hommikul üles tõusen, siis ma arvan, et olen ikka 17. Ma käitun väga palju selliselt, nagu minu eas enam ei käituta, aga ma ei taha ka mutistuda. Ma vaatan mõnda oma klassiõde, kes on kuskile maakohta elama läinud ja seejärel muutunud selliseks kinniseks ja negatiivseks kuivanud ploomiks. Minust küll sellist ei saa.  

Naine peaks olema eelkõige iseseisev?

Enesekindel. Naine, sa pead ennast austama. Ega minagi ei ole alasti kõige ilusam, aga ma olen selline nagu ma olen. Enesekindlus tulebki sellest, et ma armastan ennast. Mida ma siis tegema peaks? Kui minu mees ütleb, et ma peaks kuskilt midagi maha võtma, siis... Mulle ei ole tegelikult kunagi niimoodi öeldud. On öeldud, et ma olen natukene chubby. Vot olengi, ongi voodis parem katsuda. Peabki olema. Ma olengi väike, matsakam ja tötsakam.

Hoidke ja armastage iseennast! Kõik ei pea tegema ilusüste, ole lihtsalt enesekindel. Ole soe teiste naiste vastu, sest alati võib halvasti öelda. Hoidkem üksteist ja ärgem tehkem teisi maha!

Enesekindlus hakkab sealt, kui sa Anu Saagimi piltide alla enam ei kirjuta, et ta on nõme! Seni, kuni sa teise naise pilti halvasti kommenteerid, siis sa ei ole enesekindel. Enesekindlust hakatakse arvestama sellest hetkest, kui sa oled ise tubli, teed oma asja. Eks ikka peab mingil hetkel välja ütlema mingeid asju, aga neidki saab teha konstruktiivsel moel.

Jah, ka mina olen võib-olla liiga otsekohene ja aus, aga see on minu loomus. Enne ütlen ja siis mõtlen. Vahel teen kellegile haiget, mõistan täiega.

Eks me kõik pehmeneme. Aga südamest halvad inimesed jätan seljataha ja nad ei huvita mind. Mul pole vaja sõbrannasid, kes mulle halvasti ütlevad. Tihti öeldakse, et ma olen kõige parem, kõige pisem ja kõige paksem modell. Olengi kõige parem modell ju! Sõbrannaga peab kah alati sada protsendi nõus olema. Kui ma ütlen, et on nõme kleit, siis ta nõustub. Kui ma ütlen, et kleit sobib, siis ta nõustub. Kas ma olen paksemaks läinud? Ei. Ta peab mind alati sajaga toetama. Kui oleme mõlemad kuskil purjus peaga plämaka ära pannud, siis naerame koos telefoni otsas ja läheme eluga edasi.

Sõbranna peab alati toetama, mitte süüdistama näiteks talle või teistele häbi tegemises. Ei ole mingit häbi, vaid peaks kaasa naerma ja plaksutama, vot see on sõprus. Mees kõrval samamoodi. Kui ikka paned plämaka, ei ole midagi, lähme eluga edasi, peab ta kannustama. Mitte nii, et sa saad hommikul peapesu, sest seelik oli liiga lühike. Hea, et üldse aluspüksidki jalas olid!

Ja kiitke oma mehi.

Muidugi, musutage ja sussutage, siis küsige, kus raha on. Ega see ongi nii, et laupäeva hommikul tuleb koju ja tal on pohmell, aga sina viid talle õlled. Seejärel tassib sind terve järgmise nädala mööda kullapoode.

Sind ei ole mitte ükski mees kunagi väärkohelnud? See teema on praegu nii üleval.

Minuga ei ole ükski kavaler inetult käitunud. Minu isa oli selline terrorist emaga, aga minuga pole ükski mees tohtinud alatult käituda. Kui ma meenutan end nooremana, siis ma oleks küll iseendale peksa andnud. Ma võisin seltskonda tulla ja kellegile ise vastu kõrvu anda. Olin suht agressivne, ilmselt olin selle isalt pärinud. Täna ma püüan selline enam mitte olla.

Sa oled väga bravuurikas. Olen seda oma silmaga seltskonnas näinud, tuled ja paugutad täiega. Sinu soontes voolaks justkui pisut mustlasverd?

Väidetavalt peakski mul kuskilt otsast olema mustlane sees. Vanavanaema oli poolatar, kellel ei lubatud kasakaga abielluda. Ta oli väidetavalt Poola aadlitar ja isa ei lubanud abielluda. Ta võttis oma kasaka ja läks Peterburgi. Minu isa lõpetas kõrgema meditsiinikooli Peterburis ja oli siin pikalt kirurgina tööl. Eks ma üks segavereline krants olen. 

Kuidas sa oma mehe leidsid?

Me saime kokku klubis nimega 911, seal ta siis seisis.

See on ju noorte klubi.

Just. Ta tuli rääkima ja me jäimegi rääkima. Läks teine päev ja ikka rääkisime, nii läkski. Meie esimene kohting oli botaanikaaias. Mina palusin ühte piletit õpilasele ja tead, mis ta ütles? Teine paluks pensionärile. Meil on huumor ka ühine. Me oleme väga õnnelikud. Jõulud olime me kõik ilusti koos, ka minu esimese lapse isa oli kohal. Mul ei ole eksidega mingit kana kitkuda. Ma olen alati aus olnud. Ma loodan, et täna ei ole Eestis ühtegi inimest, kes saaks minu kohta midagi halvasti öelda. 

Aga põhisõnum on siiski enesekindlus ehk siis, inimesed süstige endasse enesekindlust. Ja naised, ärge olge teiste naiste vastu õelad! Seda olen miskipärast just Eestis tähele pannud, mujal maailmas mitte nii väga.

"Hommikusöök staariga" kohvikus Komeet - Marju Karin; Anu SaagimFoto: Rauno Vahtre

Samal teemal

5. juuli 2019, 07:03
HOMMIKUSÖÖK STAARIGA | Ilusüstide kuninganna Marju Karin: naised, süstige endasse enesekindlust ja ärge olge üksteise vastu nii õelad
25. juuni 2019, 14:47
HOMMIKUSÖÖK STAARIGA | Ingrid Margus: käige korra Ameerikas, siis muutute kõigi inimeste suhtes miljon korda tolerantsemaks
17. juuni 2019, 17:39
HOMMIKUSÖÖK STAARIGA | Baari-Madis: õnn, et ma pole mingi suvaline Lifti-Lembit, keda keegi ei tea
10. juuni 2019, 07:07
HOMMIKUSÖÖK STAARIGA | Ott Lepland teab, kuidas seljatada motivatsiooni puudumist ja kust ammutada jõudu uuteks väljakutseteks

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee