Katrin Pauts: saan raamatute laenutushüvitise eest arved makstud (5)

Pauts räägib „Vikerhommikus”, kuidas ta oli oletatava hüvitismäära juba varem kokku arvutanud, et ta vabakutselise kirjanikuna teaks, millise summaga arvestada. Ta lisab, et õnneks on raha arvete tasumiseks piisav. „Selline lisasissetulek ta nüüd küll ei ole, et ma olen tohutult rõõmus ja arvan, et ma saan reisile minna,” sõnab Pauts.

Küsimusele, kui täpselt õnnestus Katrin Pautsil saadav hüvitis välja arvutada, vastab Pauts, et ta võrdles eelmiste aastate hüvitiste summasid raamatute laenutuste arvuga ning mõtles, mis võiks kokku tulla.

Veel märgib Katrin Pauts saates „Vikerhommik”, et raamatud on Eestis kolekallid ning tõenäoliselt ei raatsi inimesed sellist investeeringut teha. Pauts lisas, et tema teada on kõigi kurvastuseks hakanud ka raamatukogude lugejate arvud langema. „Võib öelda, et raamatulugeja lihtsalt sureb vaikselt ära, see vanem naine, kes on siis põhiline raamatukogude tarbija,” nendib ta.

Katrin Pautsi on ka mitmeid kordi maaraamatukogudesse esinema kutsutud, kuid kuna ta elas Muhumaal ja tal pole oma autot, on ta pidanud kohale minemisest loobuma. Nüüd aga elab kirjanik taas Tallinnas ning on jällegi esinemiskutsetele avatud.

Varasemalt on ta lugejatega Muhus kohtunud. Kui tavaliselt soovitakse rohkem teada tema raamatute sisu kohta, siis Pautsi sõnul küsivad muhulased isiklikumat sorti küsimusi, mis teistele lugejatele huvi ei paku. „Nemad siis küsivad näiteks, et mis mu ema neiupõlvenimi oli,” ütles Pauts rõõmsalt.

Katrin Pautsi uus teos „Minu salajane elu” seob keskeakriisi painavad mõtted Praha linna tumeda energiaga. „Mingisugune väga lihtne raamat see ka ei ole, et selles suhtes ma tõesti ei tea, kui populaarseks see osutub, aga ma usun, et päris paljud inimesed leiavad sealt mingisugust äratundmist iseenda jaoks,” räägib Pauts.

Eesti kirjanike hüvitiste edetabelis on esikohal kirjanik Erik Tohvri (2456 eurot), teisel kohal on Ilmar Tomusk (2360 eurot) ning kolmandal Aino Pervik (1975 eurot).

Möödunud aasta enimlaenutatud teoseks oli Vahur Afanasjevi „Serafima ja Bogdan” (6636 laenutust), millele järgnesid Katrin Pautsi raamatud „Öömees” (5462 laenutust) ja „Hull hobune” (5194 laenutust).

Loetumate autorite edetabelis troonis Katrin Pauts, teisele kohale jäi Andrus Kivirähk ja kolmandale Lucinda Riley.