RIIK KIUSAB? Sõnajalgade tuulepark võib minna augustis lammutamisele (94)

Viimase kahe kuu jooksul on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) analüüsinud kõikvõimalikke dokumente ja läbi viinud mõõtmisi ärimeestele Andres ja Oleg Sõnajalgadele kuuluvas Aidu tuulepargis. Kõik selleks, et saada selgust, kas vennad Sõnajalad on täitnud vajalikke nõudeid pargi ehitamisel.

Teatavasti on Sõnajalad pikemat aega vedanud vägikaigast riigiga, eelkõige kaitseministeeriumiga, mis on välja toonud, et nende tuulepargi tuulikud ei vasta ehitusprojektile ning kujutavad endast riiklikku ohtu, kuna ei lase radarisüsteemidel teha luuretööd. Just võimalik oht on see, mis pani ameti kiirelt tegutsema.

TTJA kogutud materjal maalib üsna võika pildi. Võrreldes 2012. aasta esialgse projektiga, millele on saadud vajalikud kooskõlastused, on käesoleva aasta märtsil kerkinud tuulikute parameetreid mitmel puhul muudetud, alustades tüübist ja lõpetades kõrgusega maapinnast. Amet leiab, et Aidu tuulepargis olevad kaks tuulikut (mis kannavad numbreid 4 ja 5), ei vasta ühelegi teadaolevale ehitusprojektile ega ole saanud vajalikke kooskõlastusi. Seejuures tuleb mainida, et kohus peatas 2017. aasta mais ehitusloa, kuniks jõutakse mingisugusele kokkuleppele kaitseministeeriumiga.

Amet tutvustas tehtud tööd kolmapäevasel pressikonverentsil. Ühelt poolt toodi välja, et arendajatega ollakse dialoogis ning otsitakse lahendusi. Teisalt jällegi öeldi, et ehitus praegusel kujul kuulub lammutamisele. „Meil ei jää mitte midagi muud üle kui seda lammutada, kasvõi osaliselt, et oht riigi julgeolekule kõrvaldada,“ ütles TTJA peadirektor Kaur Kajak.

Ajakirjanike kõrval osalesid kuulajatena konverentsil ka arendajad ise, kes said teate ürituse kohta Postimehe ajakirjanikult. TTJA ettekande ajal uurisid Sõnajalad ameti väljaprinditud kokkuvõtet tuulepargi ehitustegevuse kohta. Nad tõid teatud punktid teineteisele välja, osade üle nad naersid, teiste puhul pidasid aru, mida ajakirjanikele hiljem öelda.

Pressikonverentsil kõlas TTJA väide, et Lüganuse omavalitsus on muutnud sõnastust alusdokumendis, mis on ehituses kõige tähtsam paber, kuna seal on kirjas projekteerimistingimused. „Kas see võib olla hooletus, pahatahtlikkus või inimlik eksimus, seda me ei tea, aga see tekitab küsimusi,“ kommenteeris TTJA peadirektor Kaur Kajak. „Me saame aru, mis toiminguid on tehtud, aga miks neid on tehtud, mismoodi, see tekitab küsimusi.“

Sarnane kivi visati järelevalvele, mis oleks pidanud jälgima, et normidest peetakse kinni. Siin pöörduvad pilgud jällegi omavalitsuse poole, mis teeb eelkõige ehitusaegset valvet.

Mis võiksid olla alternatiivid, lahendused? Kajaka sõnul peituvad need eelkõige juurtes ehk alusdokumendis. „See peab vastama planeeringule, projekteerimistingimustele ja ehitusloale,“ loetles peadirektor. „Seadusest möödaminemise kompromissi meil ei ole võimalik leida.“ Lahendused väljapool ehitusõigust saavad olla ainult poliitilised ehk radarisüsteemi otsustatakse muuta või ümber tõsta.

Kolmapäevase seisuga on amet visanud palli arendajatele, et nad lükkaksid ümber ekspertiisi käigus tekkinud kahtlused. Sellest tulenevalt selgub lõppotsus, mis kõige mustema stsenaariumi järgi tähendaks tuulikute lammutamist. „Me ei oska hinnata, mis argumente meile esitatakse… Kui kõik jääb nii nagu täna oli, siis lammutusettekirjutus tuleb augusti alguses,“ täpsustas Kajak.

Küsimuste voorus võtsid sõna ka Andres ja Oleg Sõnajalg, kes polnud rahul TTJA tegevusega. „Miks te teete sellise ühepoolse meediakajastuse, ilma arendajat ära kuulamata? Te ju just ütlesite, et loodate, et kõik faktid saavad ümber lükatud. Jah, kõik need faktid saavad ümber lükatud. Te desinformeerite ühiskonda väga ebaproportsionaalselt suurel viisil,“ kõneles Andres Sõnajalg.

Kajaka sõnul taheti avalikkusega jagada tehtud tööd, et oleks meediarahu, kuna vaidlus on ajakirjanduse kaudu kõvasti hoogu saanud. Sõnajalad polnud Kajaka selgitustega rahul ning süüdistasid teda valetamises. Pressikonverents kippus ühel hetkel muutuma sõnasõjaks, aga lõppkokkuvõttes suudeti emotsioonid vaigistada ja rahusadamasse seilata.

Seejärel kutsus Andres Sõnajalg ajakirjanikke enda juurde, et anda omapoolseid selgitusi. Andres eitas, et dokumentidega on pahatahtlikult ringi käidud ja vallavalitsuses lobistamas käidud. TTJA pressikonverentsi nimetasid vennad Sõnajalad kiusuks, kus räägiti vaid valitud dokumentidest.

„Need [TTJA] seisukohad on tõe moonutatud pilt ehk vale,“ rääkis Andres, nentides, et tuulikute parameetrid on esialgsest suuremad, sest selline on uus tehnoloogia, mis on Eesti päritolu. „Aga see on kooskõlastatud kaitseministeeriumi poolt, et tuulikutele ei seata ministeeriumi poolt kõrguspiirangut. Kaitseministeerium seadis piirangud teistes asjades… Kui parameetrites tuleb muudatusi, siis, nagu on planeeringus öeldud, tuleb teha mürauuring, mitte kaitseministeeriumiga igat meetrit täpsustada.“

Sõnajalad on valmis lammutamisotsuse korral minema riigikohtuni välja. Kui sealt peaks tulema vastav otsus, järgivad ärimehed seda. „Aga ma loodan, et Eestis ikkagi võidutseb kaine ja terve mõistus,“ ütles Oleg Sõnajalg.

Ärimehed usuvad, et lahendus tuleb poliitiliselt tasandilt, viidates sellele, et Eesti vajab energiapööret ja töökohti Ida-Virumaale. „Meil on saadetud 1300 kaevurit sundpuhkusele ja suur osa nendest jääb tööta. Meil on välja töötatud innovaatiline tehnoloogia, mis teeb silmad ette kõikidele tehnoloogiatele, kas see pole lühinägelikkus sõdida selle vastu?“ küsis Oleg retooriliselt, nähes lahendust just tuuleenergiatööstuses.

Mida suutis tuvastada TTJA ekspertiis?

Kõnealuste Aidu tuulepargi Tuulik 4 ja Tuulik 5 kinnistutele püstitatud tuulikud

• ei vasta ühelegi teadaolevale ehitusprojektile
• on vastuolus kohaliku omavalitsuse teemaplaneeringuga
• neil puudub kaitseministeeriumi kohustulik kooskõlastus
• neil puudub maa-ameti kui omaniku esindaja nõusolek
• tegemata on ehitusgeoloogilsied uuringud
• tegemata on keskkonnamõju täiendav hindamine
• vastuolude tõttu ei ole selge, millist tuulikut on tegelikut ehitatud
• killustikupatjade kohta ei ole projektdokumentatsiooni ega tihendusprotokolle