Aastal 1988 koos Jüri Pinoga Tartus ajakirjandust õppima asunud Astrid Kannel meenutab Jüri Pino kui erakordselt lahedat ja andekat inimest – kellel polnud küll võib-olla tungi oma annet realiseerida.
„Seda, et tal oli tohutu anne, oli näha juba esimesel kursusel,” ütleb Kannel, kes lõpetas ülikooli aastal 1993.
„Aga väga palju seda annet jäi tema enda sisse.”
Kannel ei nõustu, nagu võiks põhisüüdlasena näha liigset lembust alkoholi järele.
„Nii ei saa öelda. Mõned inimesed lihtsalt ongi sellised, et jumala poolt on antud tohutult annet, aga ei taha kõike seda teostada,” lausub Kannel. „Pino oli selline looduslaps. Temas polnud kindlasti karjeristi.”
Kommentaarid