PUUDUTA MIND | Auramediaator Monika Palm: igaüks saab selle, mille on ära teeninud (64)

Monika on sündinud 1970. aastal Rakveres. Ta osales abikaasaga auramediaatorite kursusel ja asutas Tartus Tasakaalukeskuse, mis tegutseb juba viis aastat. Nüüdseks tegutseb keskus ka Talinnas. Keskus pakub erinevaid teraapiaid, teadlikkuse tõstmise ja enesearenguga seotud grupitöid kõigile, kes vajavad toetust või nõustamist.

Monika, üks viis, kuidas inimesed äkki ärkavad, on siis, kui endaga midagi juhtub. Tundub raskem viis, kui lähedasel inimesel on selline olukord. Mis on kõige olulisem sellises olukorras teha?

Minu jaoks on sellises olukorras olnud hästi oluline mitte võtta endasse teise inimese seisundit ja seda, mis on talle kannatusi põhjustanud. Seda tehakse alateadlikult ehk siis mitteteadlikult. See mõjutus tekib energeetiliselt. Selleks, et see poleks nii, on omad võtted. Mida teadlikum inimene, seda vabam on ta sellistest mõjutustest. Teadlikkus võimaldab mõjutust märgata ja siis seda ka muuta.

Teiste inimeste energiate mõjutustest on võimalik vabaneda end võõrast energiast puhastades. Iga inimene peaks olema oma energias, sest see võimaldab olukorda näha adekvaatselt ja parimal moel toetada ka abivajavat inimest end liigselt koormamata. Loomulikult tuleb teadvustada, et meie ei vastuta teiste inimeste valikute eest. Haigusseisundi loomine on olnud selle inimese enda valik, teatud tasandil. Tuleb luua rohkem teadlikkust, et miks asjad nii on.

Võib-olla keegi vähihaige nüüd loeb seda ja hakkab arvama, et on ise süüdi. Mida talle öelda?

Süütunne on tunne, nagu igasugune muu tunne, näiteks muretsemine, hirm ja kõik muu. Süütunne võib olla üle võetud teistelt inimestelt, vanematelt, esivanematelt. Eelmistel eludel võib olla siin oma roll ja seos. Kui inimeses pole süütunnet tundemustrina, siis ta end süüdi ei tunne. Süütunde olemasolul aktiveerub see erinevates olukordades. Mõnel rohkem, mõnel vähem.

Praktika näiab, et süütunne on paljude psühhosomaatiliste haiguste põhjuseks. Süütundest soovitan igal juhul end vabastada või eristada, kas see on sinu või kellegi teise oma.

Paraku vastutame kõik tõepoolest ise oma ellu loodud olukordade eest. Soovitan hakata teadvustama seda ja märkama, mida või kuidas sa mõtled või räägid. Absoluutselt igal sõnal ja mõttel on mõju. See annab võimaluse hakata oma mõttemaailma muutma. Märkamine ongi esimene samm võimalikust muutusest paremuse poole.

Mõttemaailma muutmiseks või piiravatest mõtetest puhastamiseks on heaks toeks mitmed erinevad meetodid, nagu vabastav hingamine, Access Consciousnesss ja energeetilised seansid.

On seda võimalik õpetada nii, et inimene saaks ise sellega hakkama?

Jah, üldiselt küll. Näiteks kõiki neid asju, mis sulle endale ei kuulu. Haiguslikus või ebamugavas seisundis ei kuulu 50-90 protsenti endale. See on üsna suur protsent. Seega ka mõttetasandil 98,9 protsendil juhtudest see tõesti on nii.

Esimesena tõi minu jaoks selle esile Access Consciousnessi meetod. Nüüd, kui olen tervendamistöös inimestega tegelenud ja neid toetanud, näen, kui palju sellest osast, mida inimesed endas kannavad, on tegelikult mitteteadlikul tasandil üle tulnud teistelt inimestelt. Koduseks kasutamiseks on see, kellele see kuulub. Kui see süütunne läheb vähemaks, saadki aru, et see tuleb kuskilt mujalt.

Väga lihtne on tajuda teiste inimeste sees toimuvat, mida üks osa inimestest veel absoluutselt ei teadvusta ja see loobki probleeme. Mitte see, et nad ei oskaks, vaid keegi pole neid õpetanud.

Kuidas läks inimene endast nii kaugele, et peab nüüd end uuesti kokku korjama?

Ma toon näite endast. Kunagi arvasin, et ma olen suhteliselt reageeriv. Kogu aeg muretsesin, pabistasin. Mulle läks korda kõik, mis väljastpoolt tuli ja see häiris mind tohutult. See ei lasknud mul üldse rahulikult olla. See kõik tegi mind nii väikseks ja oli selline tunne, et poeks maailma eest peitu. Kui aga hakkasin endaga tegelema ja taastasin endaga kontakti, sain olla oma energias ja võimaluse puhastada kõik väljastpoolt mind mõjutanud energiad. Sain aru, kui tasakaalukas, rahulik ja harmooniline ma olen olemuselt.

Mida see siis tähendab?

See tähendab, et inimese keha on tõepoolest tundlik organ, mis annab kogu aeg informatsiooni ümbritseva kohta. Inimesena võid tajuda teiste inimeste mõtteid, tundeid, emotsioone ja kõike, mis nende sisemaailmas toimub. Kui seda ei teadvusta, siis on väga kerge mõelda, et appi, mul on halb olla või issand, mul jälle siit valutab, mul on jälle madalseis.

Ärevushäired ja depressioon on niivõrd suur osa sellest, millega ma tegelen. See on suurelt osalt inimese teadmatus sellest, mida ta tajub. Mitte küll 100 protsenti, aga ikkagi suurelt osalt.

Minu meelest võiks selline energiaõpetus juba koolis olla, et inimesed teadvustaksid, mis tegelikult toimub. Lapsed haaravad seda lennult. Kuid siiani pole koolis meile õpetanud teadlikkust. Kui hakkad teadvustama, kust tuleb see kõik, mis sind häirib, tekitab pahameelt või rahulolematust, saad võimaluse seda muuta. Selleks on erinevad tööriistad.

See on üks asi, mida mina õpetan. Nii seanssidel kui ka kursustel, vastavalt sellele, kuidas kellelgi vaja on. Üks näide ongi see, et kellele see kuulub, kui see hakkab ära minema ja hajuma. Pead natuke vahet ja küsid, kellele see kuulub. Siis saadki aru, et see tuleb kuskilt mujalt ja oled teadlik millestki muust. See saadabki justkui selle tagasi sinna, kust see tuli.

Sul pole vaja teada täpselt, kust see tuli. See vabastab sind sellest. Teadmatusest võib see sinu külge kinni jääda, sest sinu keha loob sulle seda, mida sa arvad. Ehk kui mõtled, et tunned jälle ärevust, on paha olla, pea valutab või seljas on jälle pinged, siis sa võimendad seda. Kui sina usud, et see on sinu oma, siis seda sa ka saad ja lood ning oled ära teeninud.