Foto: Rauno Vahtre
Esport
21. juuni 2019, 16:09

Christopher Nolani filmidest on üritatud videomänge teha. Miks see alati ei õnnestunud?

Maailmakuulus filmirežissöör Christopher Nolan on juba pikalt siinmail kirgi kütnud, kuna tema järgmine linateos „Tenet“ sünnib osaliselt ka Tallinna tänavatel. Me kõik teame seda!

Mis aga ei pruugi niivõrd teada-tuntud informatsioon olla on asjaolu, et Nolani filmidest on üritatud ka videomänge teha. Ometigi leiame end aastal 2019 olukorrast, kus mehe vaimusünnitised on küll kinolinale jõudnud, ent digitaalne maailm on jäänud valdavas osas vallutamata. Miks küll?

Esmalt õnnestumistest: täpselt päev enne samanimelise filmi Ameerikas toimunud esilinastust jõudis mängupoodide lettidele „Batman alustab“. Tegemist oli kolmanda isiku vaates märulimänguga, milles sai (ilmselgelt) kehastuda nimitegelaseks.


Tegemist oli pisut üle keskmise mänguga, mis jäi silma nii fännidele kui ka kriitikutele omapärase võitlussüsteemi poolest. Nimelt panid palju rõhku hiilimisele ja oma vastaste hirmutamisele. Mida närvilisem kurjam, seda lihtsam on Batmanil teda maha võtta. Teatud sektsioonides sai ka Batmobiiliga sõita.

Esimeseks luhtunud katsetuseks oli nüüdseks uksed sulgenud Pandemic Brisbane mängustuudio tõlgendus Nolani „Pimeduse rüütlist“. Mäng pidi olema otsene järg eelmisele mängule.

Esialgu oli tegemist küll originaalse Batmani teosega, mis ei põhinenud ühelgi filmil ega koomiksil, ent siis tuli väljaandja Electronic Arts ning käskis seni tehtu ahju visata ja Nolani film aluseks võtta. Pandemic Brisbane oli tolleks hetkeks tööd vihtunud tervelt kuus kuud. Keeruliseks tegi situatsiooni ka fakt, et EA käes olnud Batmani litsents oli peagi aegumas – mäng pidi valmima enne 2008. aasta lõppu. 

Siiski polnud süüst puhas ka Pandemic ise. Stuudio otsustas luua avatud maailmaga märulimängu, ent takistavaks asjaoluks sai see, et arendajatel puudus selles vallas igasugune varajane kogemus. Tagatipuks valiti ettevõtmiseks vale mootor, mis loomeprotsessile pidevalt kaikaid kodaratesse viskas.

Aastal 2008, täpsemalt oktoobrikuus, otsustati teose piinad lõpetada ning mäng tühistati. EA kaotas selle käiguga väidetavalt 100 miljonit dollarit. Pandemicu Brisbane'i haru suleti 2009. aasta veebruaris, novembris kadus ka ülejäänud stuudio.

Uue aasta alguses läks Batmani litsents Warner Bros.'i kätte ning koostöös Rocksteady stuudioga sündis peagi ülimenukas „Batman: Arkham Asylum“, mis sai veel ka mitu, võrdväärselt head järjeosa.

Nolani koomiksifilmi universumil põhinevad mängud sellega siiski ei lõppenud, 2012. aasta juulis jõudis meieni Gamelofti poolt loodud mobiilimäng „Pimeduse rüütli taastulek“. Nagu paljud toonased nutiseadmetele mõeldud teosed, kadus ka see halli massi.


Kõik Nolani teoreetilised mänguprojektid ei oleks jäänud vaid Batmani õlgadele. 2010. aastal, kui kinno jõudis esmakordselt päid segaseks ajav „Inception“ (Maarjamaal kandis film nime „Algus“) teatas režissöör, et tema loodud maailmal on rohkem lugusid rääkida, kui neid hõbeekraanile jõudis.

Videomängud olevat aga täpselt sobiv meedium, mille abil inimeste alateadvusesse tungida. Lisaks lubavad mängud teha asju, mida on kinolinale raske tõlkida. Toona andis Nolan mõista, et tegeletakse aktiivselt ideede genereerimisega ning mängu tegemine (ja sellega kaasnev) võib võtta paar aastat. 

Tänase seisuga pole „Inceptioni“ videomäng ilmavalgust näinud. Kulunud on 9 aastat.