Eia Uus, Jim Ahilevi, Peeter Helme Foto: Stanislav Moshkov
Raamat
20. juuni 2019, 18:12

GALERII | Romaanivõistluse võitja: kirjandus ei ole sport, iga raamat leiab lugeja

„Mulle on alati meeldinud selline kirjandusteooria, et kirjandus ei ole olümpia ja tegelikult mingeid mõõdikuid on väga raske välja mõelda. Iga raamat leiab õige lugeja. Lugeja peab olema vastuvõtlik ja raamat leiab lugeja,“ arvab romaanivõistluse võitja Paavo Matsin (49).

Võiduromaani „Kongo tango“ idee tekkis kirjanik Paavo Matsinil möödunud aasta märtsis Inglismaal viibides. „Külastasin ka Toweri kindlust. Seal on seitse ronka. Vana legend räägib, et kui rongad lahkuvad, siis Inglismaa kuningavõim hukkub. See sai mulle lähtealuseks.“

Eesti kirjanike liit kuulutas kolmanda romaanivõistluse võitjad välja neljapäeval, 20. juunil kirjanike maja musta laega saalis. Võidutööd valiti välja 58 algupärase ja seni avaldamata käsikirja seast, mis jõudsid žürii liikmeteni autoreid avaldamata.

Žürii liige ja Eesti kirjanike liidu esimees Tiit Aleksejev tunnistas, et käsikirjade saak oli rikkalik. „Neis oli palju eneseotsingut, palju vaadet Eestile, ja just nimelt väljastpoolt. Palju oli ulmekirjandust, üksinduse temaatikat ja suhteprobleeme ning piisavalt ka isiklikust traumast ülesaamist. Oli teos žanrist, mida ei ole paarikümne aasta jooksul isikliku kogemuse põhjal kirjutatud. Tegu oli käsikirja võistlusega ja neis käsikirjades on väga palju potentsiaali. Võib-olla on nende hulgas ainult üks, mis ei vajaks edasist toimetamist,“ lausus Aleksejev. „Kirjandus ei ole siiski sport, kuigi selle tulemusi on võimalik kaaluda. Tase oli korralik.“

Teise koha vääriliseks valiti Joel Jans käsikirjaga „Tribestria“. Žürii otsusel anti välja kaks kolmandat kohta, mille pälvisid Taavi Liias käsikirjaga „Taliib“ ja Eia Uus käsikirjaga „Tüdrukune“.

Peale auhinnaliste kohtade tõstis romaanivõistluse žürii esile kolm silmapaistvat käsikirja, mille autorid on Villiam Neeme, Margus Müür ja Märt Laur. Postimehe eriauhinna pälvis Taavi Jakobson, Eesti Keele Instituudi ja Emakeele Sihtasutuse auhinna Paul Raud ning Margus Karu eriauhinna Liine Roos

„Margus Karu loomingu vaimus me tunnustame teost, mis annab hääle inimesele, kellel seda pole. Või teemale, mis on varem olnud normide, tabude või grupis vaikiva enamuse surve tõttu alla surutud,“ rääkis Margus Karu eriauhinna üle andnud kirjanik Jim Ashilevi. Margus Karu oli kirjanikuna eluheidiku poole peal: oli alati selle poolt, kes on mutta trambitud või kõrvale jäänud ja kõrvale heidetud. 

Eesti kirjanike liidu romaanivõistlusele esitatud käsikirjad vaatas läbi seitsmeliikmeline žürii: kirjanikud Vahur Afanasjev, Tiit Aleksejev, Holger Kaints, Maire Laurik, Aare Pilv, Kerttu Rakke ja Eesti Draamateatri kirjandusala juhataja Ene Paaver.

Romaanivõistluse 11 000 euro suuruse auhinnafondi on välja pannud Eesti ettevõtted Liviko, Wolf Groupi kuuluv Penosil ning advokaadibüroo Ellex Raidla.  Viimasele lisanduvad eriauhinnad Postimehelt, Margus Karu Sihtasutuselt, Eesti Keele Instituudilt ja kirjastuselt Emakeele Sihtasutus.