Christopher Nolan Foto: Rauno Vahtre
Eesti uudised
20. juuni 2019, 10:16

Täiendatud 20.43! Lisatud Martin Helme kommentaar

Martin Helme Christopher Nolani filmi viie miljoni euroga toetamisest: ma ütleks, et väga tulus rahapaigutus (110)

Valitsus suurendas neljapäeval tagasimaksefondi Film Estonia mahtu ühekordselt ligi viie miljoni euro ulatuses seoses Eestis toimuvate Christopher Nolani filmi „Tenet“ võtetega. Õhtul kommenteeris otsust sotsiaalmeedias ka rahandusminister Martin Helme. 

Film Estonia toetuskava eesmärk on soodustada väliskapitali juurdevoolu Eestisse ning anda hoogu filmide tootmiseks Eestis. Välismaised filmitegijad võivad reeglite kohaselt saada tagasi 30 protsenti Eestis tehtud kulutustest, mis vastavad toetuskavas esitatud nõuetele.

Kahe miljoni euro suuruse eelarvega Film Estonia mahtu otsustati suurendada, kuna Christopher Nolani filmiprojekti Eestis tehtavad kulud ulatuvad 16 miljoni euroni. Seega võiks hiljem tagasi makstav summa olla suurusjärgus 5 miljonit eurot.

„Kui meil tagasimaksesüsteemi ei oleks, siis välismaised filmitegijad ei tooks oma raha Eestisse, vaid valiksid mõne muu riigi, kus sellised toetussüsteemid on olemas. See on karm konkurents, kus võidujooksus Nolani filmile jäi üheks võitjaks Eesti. Kuna see on Eestile seni kõige suurema majandusliku mõjuga filmitootmine, on toetuskava ühekordne suurendamine kaugele tulevikku vaatav otsus. Tagasimaksearvestusse lähevad loomulikult ainult need kulud, mis on tehtud siinsetele partneritele, mujal resideerivate staaride ja muu personali kulud arvesse ei tule,“ ütles kultuuriminister Tõnis Lukas.

Filmide toetuskava loodi 2016. aastal kui majandust elavdav toetusmeede ning senine analüüs kinnitab, et iga investeeritud euro tuleb välisinvesteeringutena vähemalt kuuekordselt tagasi. Tagasimakse tegemisel eeldatakse, et filmiprojektis kasutatakse Eesti filmitegijaid, näitlejaid ja tootmisbaasi ning film oleks ka sisuliselt Eestiga seotud. Kuivõrd tegemist on majanduse elavdamise meetmega, siis tuleb lisaks otsesele maksutulule, mis laekub Eesti riigieelarvesse, arvestada ka kaudset ja pikaajalisemat tulu. Režissöör Christopher Nolani filme saadab alati kõrgendatud tähelepanu, filmide kaudu tekkivad sümbolid ja paigad elavdavad turismi, mis on omakorda seotud väga paljude muude majandusharudega. 

Filmivaldkonna tagasimaksefondid on maailmas levinud ja Eestiga sarnastel põhimõtetel toetavad filmitööstust peaaegu kõik Euroopa Liidu liikmesmaad, samuti Põhja- ja Lõuna-Ameerika riigid.

Martin Helme: väga tulus rahapaigutus

EKRE ridadesse kuuluv rahandusminister Martin Helme kommenteeris neljapäeva õhtul sotsiaalmeedias, et Eesti riik teenib fiilmi pealt raha. "Ilmselt on midagi jäänud kusagil piisavalt selgitamata, kui kõlama jääb arusaam, et Eesti subsideerib maksumaksja rahaga Hollywoodi," kirjutas ta. 

Ta lisas, et Nolani projekti esialgne eelarve näeb ette kulutada Eesti 16 miljonit eurot. "Sellest suur osa tööjõu peale. Kõik see on mitte siseriiklikult pöörlev raha vaid välismaalt tulev tulu. See suurendab Eesti rikkust otseselt. Ja julgelt pool sellest laekub maksudena riigile tagasi, riik teenib nelja ja poole miljoniga kaheksa miljonit, kogu Eesti majandus 16. Ma ütleks, et väga tulus rahapaigutus.

Kusjuures see on rebate ehk raha anname nö tagastusena pärast nendepoolsete kulude tegemist ja kulude tõestamist. Lase rublasel minna, ruumi kümnesel tulla, ütles mu vanaema ikka. Ning selle arvutuse sees pole mingit Eesti tuntust maailmas või kogemuste ja sidemete kaudset kasu meie filmitööstusele. Lihtsalt külm arvestus, palju me raha teenime, et kasvõi Valga haigla sünnitusosakonda üleval pidada," kommenteeris Helme.