Blogid

Kuidas algas Landeswehri sõja viimane vaatus 

Tõnis Erilaid, 19. juuni 2019, 00:04
Kindral PõdderFoto: Vikipeedia
Hommikul hakkasid Rauddiviisi kapteni Blankenburgi sõdurid Ragana kõrtsi juurest Limbaži poole liikuma. Veerand ühe paiku põrgati Vidriži mõisas kokku Eesti kaitseväe 9. polgu luurekomandoga. 

Oli 19. juuni 1919. Kaks nädalat varem puhkenud sõjas Landeswehri üksuste ja Eesti rahvaväe vahel olnud üürike vaherahu sai Vidriži lahinguga läbi. Meie luurajad pidurdasid Blankenburgi edasitungi kuni õhtuni, kuid olid siis sunnitud taanduma. Kui järgmisel päeval ka sakslaste teised kolonnid liikuma hakkasid, saatis eestlasi esiti edu. Vidriži võideti tagasi. Võnnu all aga rinne murdus. Õhtul tõsteti Kuperjanovi partisanid relvile otse peolt Valga Säde saalis ja saadeti öösel kahe rongiga teele, et minna appi soomusrongidele, kes Lode jaama juures ülekaaaluka vaenlasega võitlesid. Lisaväge toodi juurde ning 23. juunil kell 7 hommikul oli Võnnu (Cēsis) eestlaste käes. Juba samal päeval marsiti edasi Riia peale.

„Vaenlase kaotused väga suured. Eesti Vabariigi rahvavägi, vaatamata meeleäraheitliku vaenlase vastupanu peale, tungib edasi lõuna poole. Iseäralikku vahvust kahepäevastes lahingutes on soomusrongide divisjonide osad üles näidanud,“ kirjutas diviisiülem kindral Põdder päevakäsus.

1934. aastast tähistame Võnnu lahingu aastapäeva võidupühana.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee