Inimesed

"PUUDUTA MIND" | Kas paranormaalsed nähtused tõesti eksisteerivad ja mis tunne on olla nahkhiir? (2)

Anu Saagim, 18. juuni 2019, 20:31
Briti psühholoog ja kirjanik Susan Blackmore
Briti psühholoog ja kirjanik Susan Blackmore on üle kolmekümne aasta tegelenud teadvuse uuringutega ning on avatult rääkinud sellest, et ta on kasutanud psühhedeelikume ja saanud kehavälise kogemuse.

Susan Blackmore on õppinud Oxfordi ülikoolis psühholoogiat ja füsioloogiat ning kaitsnud doktoriväitekirja parapsühholoogiast. Praegu on ta külalisprofessor Plymouthi ülikoolis ning tunnustatud esineja konverentsidel üle maailma.

Aastaid on ta uurinud, kas inimese teadvus eksisteerib ka iseseisvana, mida kujutab endast kehaväline kogemus ja kas on olemas elu pärast elu. Ta on läbi töötanud terve mäe kirjandust parapsühholoogia kohta, osalenud arvukatel eksperimentidel ja aruteludel. Uuringute tulemusena defineeris ta end skeptikuks ja arvab nüüd, et me kõik laseme end meeltel petta.

Ta usub, et tema kunagine kehaväline kogemus, mis tegi ta toona teispoolsusesse uskujaks, võis olla tingitud hapnikupuudusest. Samas on Blackmore öelnud, et ta on juba korra elus oma maailmapilti vahetanud ja ta väga ei tahaks seda teist korda teha, kuid ei välista midagi.

Briti psühholoog ja kirjanik Susan Blackmore

Meele rahustamiseks ja teadvuse teravdamiseks praktiseerib ta juba aastaid mediteerimist

Samal teemal

Tema tuntuim raamat on 1999. aastal ilmunud „Meemimasin“ („The Meme Machine“, eesti keeles 2003), kus ta jõuab evolutsiooniteoreetik Richard Dawkinsi memeetikateooriat aluseks võttes järeldusele, et inimkultuuri korrastatud infokillud, meemid, levivad ja paljunevad sarnaselt geenidele, ulatudes selliselt põlvest põlve. See raamat tegi ta maailmakuulsaks.

Meemide teema muutub üha aktuaalsemaks seoses tehisintelligentsi arenguga

Kas infol on eraldiseisev teadvus? Kas mateeria ja teadvus on tegelikult üks ja seesama? Kas nutiseadmed, mida me ehitame, hakkavad omavahel seostuma meie tahtest sõltumatult? Kas eksisteerib midagi suuremat väljaspool meid? Kui teadvel me oleme?

Mullu sügisel osales Susan Blackmore Eesti Transpersonaalse Assotsiatsiooni korraldatud konverentsil Psycherence ühena neljast kutsutud esinejast. Oma loengus „Teadvuse saladus: illusioonide kütkes või vaba“ tutvustas ta paljusid viise, kuidas vabastada end meelepetetest ja maailma mõista.

Tema kangelane on William James, USA filosoof ja psühholoog (1842-1910), kelle ligi paarkümmend raamatut on ta kõik läbi lugenud. Jamesi üks tuntumaid tsitaate on: „… meie tavapärane ärkveloleku-teadvus või ratsionaalne teadvus, nagu me seda nimetame, on vaid üks spetsiifiline teadvuse tüüp, samal ajal kui kõikjal selle ümber, vaid imeõhukeste sirmide taga, asuvad täielikult teistsugused teadvuse potentsiaalsed vormid.“

Me võime minna läbi oma elu ilma vähimagi teadmiseta selliste teadvuseväljade eksisteerimisest, kuid piisab vastavast stiimulist ja see on kohal kogu oma täiuslikkuses.

Ükski teadvuse teooria ei ole täiuslik, kui ta jätab kõrvale müstilised ning muutunud teadvuse seisundid. Seisundid, mida neid kogenud inimesed nimetavad inimtunnetuse kõrgeimateks astmeteks.

Konverentsil rääkis Blackmore lähemalt Jamesi kogemusest dilämmastikoksiidiga aastal 1902

Pärast selle kasutamist koges ta teistsugust teadvust ja jõudis järeldusele, et tavateadvus on ainult üks teadvuse vorme ja potentsiaalselt on olemas palju erinevaid teadvuse seisundeid.

Dilämmastikoksiid ehk naerugaas tõstab tuju ja vaigistab valu. „Kas need kolm molekuli (N 2 O) võivad muuta nii kergesti arusaamist maailmast?“ küsis Blackmore ja rääkis ka Michael Pollani raamatust „Kuidas muuta oma teadvust?“ („How to change your mind?“), mis räägib psühhedeelikumide tarvitamisest saadud kogemustest. Raamat ilmub sügisel ka eesti keeles.

Sellistel puhkudel kerkib inimestel küsimus, kas see, mida nähakse ja kogetakse, see põnev kujundite, värvide, helide mäng on tõeline või on see lihtsalt droogi mõju?

Pollan küsis seda ühelt oma gurult, kes oli juhatanud teda sellesse maailma: kuidas olla kindel, et see oli tõeline spirituaalne kogemus? Ta sai vastuseks, et see on rumal küsimus. Sisuliselt on kõik tajutav illusioon.

William James esitas sama teema kohta mitte küsimuse, kas see on tõeline, vaid küsimuse, kuidas sellesse suhtuda? Kui universum oma totaalses mitmekesisuses sisaldab erinevaid teadvuse vorme, siis mõnda neist eirates, ära visates kaotame maailmapildi terviklikkuse.

Blackmore tõdes, et raske on olla kogu aeg täielikult teadlik igast hetkest. Tegelikult pole teadlastel teadvuse kohta õiget definitsioonigi, me ei tea täpselt, mis see on ja kuidas tekib.

Mis tunne on olla nahkhiir?

Paljud nimetavad meie ümber eksisteerivat illusiooniks. Blackmore märkis, et iseenda teadvustamist näeb enamik inimesi nii, et nad „istuvad“ oma peas, vaatavad sealt välja oma silmadega jne. Tegelikult on aju väga keeruline organ, kus iga sekundi murdosa jooksul toimuvad erinevad skaneeringud ja reaktsioonid.

„See, kuidas me maailma näeme ja tunnetame, on meile ilmselt kasulik viis, ehkki see pole tingimata reaalsuse peegeldus, tõdes Blackmore. „Tegelikult haarab meie pilk väga väikest osa meid ümbritsevast keskkonnast.“

Sellepärast võibki püstitada küsimuse, kas paranormaalne maailm üldse eksisteerib või on küsimus meie võimes märgata ja aru saada

Susan Blackmore on aastaid teinud selles vallas eksperimente ja muutunud skeptikuks. Kui leitakse vastus küsimustele, mis õieti on teadvus ja teistele selle valla suurtele küsimustele, tuleb paljud teaduse peatükid ringi kirjutada.

Kuidas meie aju töötab, palju ja mida märkab, kuidas reageerib, milliseid trikke meiega teised inimesed kasutavad, demonstreeris ta konverentsil mitmete eksperimentidega. Samuti andis ta soovitusi, kuidas oma tähelepanuvõimet treenida. 

Vaata videot!

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee