ERILISED LAULU- JA TANTSUPEOD: eestlased löövad lusti nii lumes kui ka maa all (3)

Üks erilisemaid laulupidusid Eestis on kindlasti öölaulupidu. Nende traditsioon sai alguse juba enne taasiseseisvumist, olles osa rahvuslikest meeleavaldustest Nõukogude režiimi vastu. Just öölaulupidudest ajendatuna sündis mõiste „laulev revolutsioon“. Nagu nimigi ütleb, peetakse öölaulupidusid öösel. Tänapäeval korraldatakse neid Tartu tudengipäevadel. Suuremaid ööpidusid on korraldatud ka Tallinna ja Tartu lauluväljakutel.

Sarnaselt öölaulupeole on olemas ka öötantsupidu, mida korraldatakse samuti Tartu tudengipäevadel, kuid ühtlasi on öösel tantsu vihutud ka Viljandi lauluväljakul ja Võru folkloorifestivalil. Tudengipäevade öötantsupeol jala keerutamiseks pole ka tarvis rahvariideid – kõik soovijad võivad kaasa lüüa. Tähtis on just osavõtt!

Pungisõpradel on põhjust seada sammud Rakverre punklaulupeole. Sellel peol juba klassikalist koorimuusikat ei kõla, vaid lauldakse tuntud Eesti punklaule. Punklaulupidu oleme saanud praeguseks nautida juba neli korda. Loodame, et see noor traditsioon jätkub ka tulevatel aastatel!

Popkooripeol kogunevad Tartu lauluväljakule laulukoorid, kes koos kuulsate Eesti artistidega tänapäevast levimuusikat esitavad. Pidu sai alguse 2012. aastal ning seda peeti igal suvel, kuni 2016. aastani. Kahel viimasel aastal ei ole popkooripidu enam toimunud ning pole ka uudiseid, et see sel aastal toimuks.

Lisaks punklaulupeole on Rakvere koduks ka ühele teisele erilisele trallile – meeste tantsupeole. Nagu nimi ütleb, tantsivad sellel tantsupeol ainult mehed. Meeste tantsupidu on peetud kolm korda ning esimene neist toimus 2006. aastal. Meeste tantsupeo Facebooki lehel seisab, et meestel tasub tantsukingad taas valmis panna 2021. aastal.

Tasakaaluks meeste tantsupeole toimus 2011. aastal Jõgeval esimene naiste tantsupidu. Pidu kandis pealkirja „NaiseLugu“. Sellele järgnes teinegi pidu – „MeheLugu“ – mis toimus 2016. aastal samuti Jõgeval. Nagu ka meeste pidu, toimub järgmine naiste pidu 2021. aastal. 

Noorte laulu- ja tantsupidu on kujunenud üldpidude oluliseks lisaks, kuid pidusid ei korraldata ainult noortele. Lõuna-Eestis peetakse hoopis memme-taadi pidu. Peol, mille traditsioon ulatub juba peaaegu et 30 aasta taha, esinevad just eakad ning krapsakad lauljad ja tantsijad.

Kui üldlaulupeo ajal valitseb Eestis enamasti lämbe suveilm, siis jahutust pakub meile talvelaulupidu, mida peetakse kargel jõulukuul. Talvelaulupeo teeb eriliseks ka see, et pidu ei toimu mitte mandril, vaid hoopis Saaremaal. Talvist ühislaulmist on nüüdseks harrastatud üheksa korda.

Talviti ei peeta muidugi mitte ainult laulupidu, vaid loomulikult ka tantsupidu. Kõige traditsioonilisemat ning praeguseks 13 korda toimunud talvist tantsupidu peetakse Tuhamägedes. Jalga keerutatakse nii lumes kui ka maa-alustes kaevanduskäikudes. Talviti on tantsitud näiteks ka Viljandis.

Eesti talvepealinnas Otepääl toimub aga kombinatsioon kahest erilisest laulupeost – talveöölaulupidu. Talvele omaselt on sellel laulupeol pime ja külm. Igasuguse ilmaga harjunud eestlased ei lase ennast sellest aga heidutada: populaarne pidu toimus sel aastal juba viiendat korda.

Allikad: wikipedia, facebook, errs.ee, studentdays.ee, naistetantsupidu.ee