Uus „Lõvikuningas“ – armastatud klassik hüppab virtuaalreaalsusse

„Lõvikuningas“ (režissöörid Roger Allers ja Rob Minkoff) – hamletlik lugu lõvikutsikas Simbast, kes suurena maapaost naaseb, et oma kuningast isa surma eest lellele kätte maksta – oli 1994. aastal maailma edukaim film. Oscarite jagamisel said auhinna nii Hans Zimmeri muusika kui ka Elton Johni ja Tim Rice'i ballaad „Can You Feel the Love Tonight“.

Oma võidukäiku jätkas „Lõvikuningas“ Broadway muusikalina (1997). Simba ja tema sõprade teemalist ninni-nänni müüdi juba esimesel aastal enam kui miljardi dollari eest. 2011. aastal naasis „Lõvikuningas“ kinodesse 3D-versioonis ning püstitas taas rekordeid.

Tänavu 19. juulist aga võib „Lõvikuningat“ ekraanil näha hoopis uuel kujul: revolutsioonilise fotorealistliku animatsioonitehnoloogia abil täiesti elutruuna. Samas stiilis „Dumboga“ (režissöör Tim Burton) kukkus Disney stuudio läbi – kriitikud ei hellitanud ja publikut oli kasinalt. Kuid uue „Lõvikuninga“ treilerid võeti vastu säärase vaimustusega, et Jon Favreau lavastatud uusversiooni triumf on kindel.

Simba rollis on Childish Gambino artistinime all lauljana tegutsev Donald Glover, lõvipoja lapsepõlvesõber ja hilisem südamedaam Nala on Beyoncé Knowles (kellele Elton John ja Tim Rice kirjutasid uue lõpulaulu). Koomilised semud Timon ja Pumba on koomikud Billy Eichner ja Seth Rogen, Simba reeturliku lelle Scari rollis on Chiwetel Ejiofor. Simba isale Mufasale annab hääle vanameister James Earl Jones, kes dubleeris sama rolli algses filmis.

Lavastaja: uus film pole vana koopia

Favreau lõi 2016. aastal laineid juba „Džungliraamatu“ ekraniseeringuga, milles eksootilised loomad ärkasid niivõrd tõetruult ellu, et linateos võitis parimate visuaalefektide Oscari. Esi-arvutivõlur oli Hollywoodi legend Rob Legato, kelle käe all tegutses Hollywoodi stuudio MPC. MPC näitas oma oskusi ka kultusfilmi „Blade Runner“ järjes „Blade Runner 2049“. Nüüdseks on visuaalsete efektide tehnoloogia veelgi enam arenenud ning MPC-le ennustatakse „Lõvikuninga“ eest jälle kuldmehikest.

Uue filmi treileritest jääb mulje, et Favreau jutustab 1994. aasta filmi kaader-kaadrilt ümber. Kuid nii see pole, kinnitab EW.com. Algse filmi animatsioon oli väga selge ja lihtne. Näiteks avalaulu „Circle of Life“ taustal näidatakse päikesetõusu Aafrika tasandike kohal ning kaadris on üksainus ahvileivapuu. Animatsiooni puhul see toimib, ent Favreau fotorealistlikus versioonis tunduks kohatu. Nii on režissöör loonud ahvileivapuudest terve salu. See on märksa realistlikum savanni kujutamine.

Ka stseen, kus loomad kogunesid lõvipoeg Simba sündi tähistama, oli 1994. aasta filmis esitatud lihtsustatud kujul. Kõik liigid hoiavad omaette ega segune: näha on antiloopide, kaelkirjakute ja elevantide rühmi. Lähemal uurimisel ilmneb, et animaatorid on üht ja sama elevanti või kaelkirjakut korduvalt kopeerinud, üksnes värvitoon on erinev. Uues „Lõvikuningas“ ei saaks säärast paljundamist teha. Seega näeb see stseen hoopis teistsugune välja: loomad on läbisegi, kõrvuti seisavad ninasarvikud ja sebrad, kaelkirjakud ja elevandid. Iga loom on teistest erinev. Favreau seletas USA Today intervjuus: mõned 1994. aasta stseenid on nii kuulsad, et neid ei saa muuta, aga uus „Lõvikuningas“ pole kindlasti vana koopia.

„Originaal on vapustavalt hästi vastu pidanud,“ ütles lavastaja, kes aastaid tagasi näitles komöödiasarjas „Sõbrad“ ning tegi mitu filmi koos koomik Vince Vaughniga. Hilisemas elus lõi Favreau laineid „Raudmehega“, mis pani aluse Marveli kinouniversumile. „Me otsekui restaureeriksime klassikalist arhitektuurimälestist – kuidas seda värskendada, ilma et muudaksid tema iseloomu? Mismoodi kasutada ära kõiki uusi tehnoloogilisi läbimurdeid, säilitades ometi algse „Lõvikuninga“ hinge ja vaimsuse?“

Favreau sõnul teeb loodusfilmilikku realistlikkust võimaldav arvutitehnoloogia „Lõvikuninga“ värskeks ja uueks. „Ometi on see algupärandiga täiesti seotud.“ Selle kinnituseks on Simba isa Mufasa repliigid täpselt samad mis algupärandis.

Ei võtteplatsi ega sinist ekraani

Kui „Džungliraamatu“ filmis tegutses lihast ja verest Mowgli (Neel Sethi), siis nüüd pole Favreau pidanud inimestega mehkeldama. See võimaldas filmi teha üleni virtuaalreaalsuses. Näitlejate nägusid filmiti selleks, et animeeritud tegelased nende järgi kõnelema panna. Võtted käisid aga tehismaailmas. „Me polnud enam aheldatud tõsiasja külge, et meil peavad olema sinine ekraan või päris võtteplats või päris kaamerad, nii et kõik muutus virtuaalseks,“ seletas Favreau EW.comi intervjuus. „Põhimõtteliselt ehitasime filmi tegemiseks paljudele mängijatele mõeldud virtuaalreaalsusmängu.“ Kogu meeskond kandis peas seadmeid, mis viisid nad arvutiga loodud looduskeskkonda.

„Ühtäkki kantakse sind filmi võtteplatsile,“ kirjeldab Playlist.com vapustavat kogemust „Lõvikuninga“ võtetelt. „Siin näed sa seda maailma iga nurga alt. Favreaul ja ülejäänud tiimil pole küll ühtki füüsilist võtteplatsi, kuid nad võivad kaamerat liigutada virtuaalvõtteplatsil, et valida filmi jaoks õige võttenurk jne. See kõlab täiesti pööraselt!“ Selle asemel, et keegi oleks istunud arvutiklaviatuuri taga ning programmeerinud kaamera liikumist, sai operaator ise tehistõelisuses tegutseda.

Neid, kellel selline kirjeldus aju krussi ajab, lohutab Favreau: „Lõvikuninga“ nautimiseks pole köögipoolt vaja teada. „Loodetavasti näevad inimesed midagi uudset ning see on emotsionaalselt sama kaasahaarav kui ehtsate loomadega film, kus on kasutatud ehtsaid kaameraid.“