Jaagup Kreem leidis Hanna-Liina Võsa laululaste seast tähe: eestlased veel kuulevad temast! (12)

Reedel esietendub Vabal Laval Jaagup Kreemi ja Tiit Kikase muusikal "Uksed". Jaagup tunnistab, et sada last laval on suur väljakutse nii lavastajale kui koreograafile. "Lastega töötamine on muidugi täiesti midagi muud. Ma ei kadesta üldse koreograafe," naerab ta. "Lastel puudub ju distsipliin, mis professionaalsetel näitlejatel on. Aga just distsipliinist saab teater alguse - et sa austad teiste aega ja tööd. Ei lollita ega nõmetse niisama." Sellest ka Jaagup lavaproovis lastega rääkis ja pani südamele, et aega esietenduseni on vähe ja nüüd peab keskenduma. 

Libreto autor sõnab, et väikeses ruumis proove teha on midagi muud, kui suurel laval, aga pärast esimest lavaproovi kukkus kivi südamelt: "Nägin Hanna-Liina Võsa laululapsi esimest korda terve kooriga laulmas ja tunnistan, et nad laulavad maruhästi!" on Jaagup positiivselt üllatunud. Saja lapse hulgas on Jaagupi sõnul kindlasti keegi, kellest eestlased veel kuulevad. "Neid ei ole ainult üks või kaks - neid on seal kindlasti rohkem. 90 ptotsenti nendest lastest ootavad ja tõesti tahavad seda teha. Võibolla kõige väiksemad ei ole aru saanud, mida teevad. Aga valdav enamus on seal ikkagi hingega asja juures," lausub Jaagup pärast proovi. "See ongi teatri tegemise juures ju kõige tähtsam: tahe ja usk sellesse, mida teed."

Muusikali idee sündis aasta tagasi, kui Hanna-Liina võttis ühendust ja uuris, ega sahtlipõhjas pole muusikalimaterjali, mis sobiks lastele. Tegemist ei ole Jaagupi esimese katsetusega: 2001. aastal esietendus NUKUs muusikal "Risk", mille muusika autoriteks Jaagup Kreem ja Elmar Liitmaa. 2006. aastal olid mehed muusikali "Romeo ja Julia" helipildi loomise juures ning 2011. aastal tõi NUKU publiku ette August Kitzbergi tragöödia "Libahundi" muusikalise uusversiooni, milles Jaagup oli kampa kutsunud multiinstrumentalisti Tiit Kikase. 

Algselt oli muusikal kirjutatud 20 liikmelisele lastetrupile. Kui Hanna-Liina mainis, et koolis on kolm vanusegruppi ja kokku 100 last, kes tahavad lavale pääseda, pidi Kreem esialgse mõtte ümber tegema. "Panin kõik asjad kõrvale ja hakkasin kirjutama täitsa uut tükki," räägib Kreem. "Suures hädas võtsin ühendust oma sõbra Tiit Kikasega. Kahekesi on ideid genereerida ka oluliselt lihtsam," lausub ta.

Eelnevalt on meestel koostöö suurepäraselt sujunud ja ka Hanna-Liinale mõlema käekiri tuttav. "Istusime maha ja hakkasime mõtlema, kus otsast pusa harutama hakata ja millest üldse see jutt võiks rääkida. Täiesti kogemata hakkasin ideid välja käima, et võiks olla mingisugune peasündmus, mis käivitab rea muid sündmusi."

Kuna lugu valmis ajal, mil Eestis oli tuline valimislahing, on ka muusikalis kergelt poliitilist satiiri. "Seda oli nii tore vaadata kõrvalt, kuidas lugupeetud inimesed kaotavad ühel hetkel igasuguse eneseväärikuse. See oli nii kirju ja huvitav," sõnab Jaagup ja tänab poliitikuid inspiratsiooni eest. "Kui me mõtleme tänapäeval neid prouasid ja härrasid, kes esinevad, kes usuvad seda jama, mida nad suust välja ajavad ja kui lapsed panna tõsise näoga rääkima seda sama juttu, mida täiskasanud aegajalt räägivad, siis ongi nali nagu kirjutanud ennast iseenesest."

Jaagup sõnab, et kuigi tema tehtud on muusikali visandid ja tekstid, siis Kikase aranžeeringud on tõeline meistriteos. "Ta on teinud ikka väga võimsa asja," ütleb Kreem. "Usun, et Kikas on teinud seda väga ägedalt. See jõuab inimestele kindlasti kohale ka."