20 AASTAT HILJEM | Loe, kuidas sündisid Maie ja Valduri sekeldused! (2)

„Jah, see oli aasta 1999 ja mind hakkas tegelikult siiralt huvitama üks asi. Kuna me mõlemad oleme sellises kõrges eas, siis kui palju on siin neid, kes aastatel 1999–2003 kuulasid raadiojaamas Sky Plus seriaali „Vanad ja kobedad“?“ küsib Milling rahvalt ja käsi tõuseb üksjagu.

Võimalikult autentse olustiku loomiseks on ka lavale palutud tuua üks kipakas laud ja kaks tooli. „Heliefekte meil arvutist võtta ei olnud nagu tänapäeval,“ sõnab Normann ja lisab, et kõik helid, mida vaja oli – näiteks tolmuimeja hääl – tekitati kodust kaasa võetud asjadega.

„Tegime seda otse, 8.45, vahetult enne tööpäeva algust,“ poetab Normann veel.

„Tõepoolest, meil tekkis mõlemal kodus aeg-ajalt selliseid mikrokonflikte, sest asjad läksid kaduma,“ meenutab Milling kerge muigega.

„Kus triikraud on? – Töö juures. Kus mikser on? – Töö juures. Kus vispel ja kauss on?“ naljatlevad mehed laval koduseid situatsioone meenutades.

„Ehk siis: kuna tegemist oli kommunaaldraamaga, oli vaja manada esile kodus ettetulevaid helisid, selleks kasutasimegi kodust kaasa võetud asju,“ seletab Milling ja hakkab vaikselt lavale loodud „raadiostuudiot“ paika sättima.

Normanni sõnul olid kõik lood, mida esitati, visandatud nii, et sündmus oli paika pandud, Maie arvamus asjast enam-vähem ette antud, ka Valduri tõenäoline seisukoht teada ja eeldatav lõpp samuti. „Kuidas see täpselt välja tuleb,  oli kõik improvisatsioon ja nii-öelda sõna-sõnalt me midagi maha ei lugenud ja linti ei teinud,“ avaldab Normann. Korra siiski prooviti kogu osa ette salvestada, aga sellest ei tulnud midagi välja. „Asi läks liiga korrektseks,“ põhjendab Normann.

Samal ajal laob Milling lauale hunniku erinevaid tööriistu – akutrelli, rauasae, haamri ja telgivaia. „Helisid on ju vaja teha. Ühesõnaga, heliefektibaas on mul nüüd lauale laotatud,“ teatab ta. Üks asi jääb siiski veel kotti. „See las jääb pärastiseks!“ vastab Milling paarilise pärimisele.

„Me oleme täna natukene mõelnud, et millest räägime. Mingisuguse sündmuse me siia paika panime, kuidas see meil õnnestub, seda proovime siis mängida nii, nagu kunagi tegime, ja et asi oleks natukene autentsem, palusime üles otsida selle raadiosaate signatuuri, et kui Madis annab nüüd märku, siis...“ kütab Normann põnevust üles ja sätib ennast toolil kenasti paika.

„Just! Kujutame nüüd ette, et on raadiosaade ja võite isegi silmad kinni panna, sest vaadata pole midagi, laval on kaks koledat vanainimest,“ ütleb Milling, tunnusmeloodia läheb peale ning „Vanade ja kobedate“ verivärske osa võib alata.

Teema keerleb peamiselt poliitika, Maie ja Valduri poliitiliste erimeelsuste ja hetkel ühiskonnas toimuva ümber. Loost ei puudu ka Silvi ja Väino. „Vanadele ja kobedatele“ iseloomulikult saab kõvasti itsitada. Kui veerand tundi kestev episood läbi saab, aplodeerib rahvas kirglikult. Mis Maiest ja Valdurist edasi saab, seda näitab ainult aeg.