Foto: Stanislav Moškov
Inimesed
8. juuni 2019, 00:01

Sõbrad jutustuvad lugusid 12. juunil 70aastaseks saavast Ivo Linnast

SVEN GRÜNBERG: mõtlesin, et kui ma kohe Ivo jalast kinni ei saa, on ta surmalaps (48)

„1983. aasta suvi oli sama kuum kui meie tänavune suvehaku ilm,“ meenutab helilooja ja muusik Sven Grünberg aega, kui ta koos Ivo Linna, Andrus Vaariku ja Sulev Luigega oli Valga lähedal Olav Neulandi filmi „Reekviem“ võtetel. Kõik nad olid noored, lõbusad ja uljad. Filmivõtted olid põnevad, seltskond lahe ja väljas suur suvi. Miski ei ennustanud, et see film oleks Ivo Linnale jäänud viimaseks, kui just Grünbergist poleks saanud sõna otseses mõttes Linna elupäästjat.

„1983. aasta suvi oli sama kuum kui meie tänavune suvehaku ilm,“ meenutab helilooja ja muusik Sven Grünberg aega, kui ta koos Ivo Linna, Andrus Vaariku ja Sulev Luigega oli Valga lähedal Olav Neulandi filmi „Reekviem“ võtetel. Kõik nad olid noored, lõbusad ja uljad. Filmivõtted olid põnevad, seltskond lahe ja väljas suur suvi. Miski ei ennustanud, et see film oleks Ivo Linnale jäänud viimaseks, kui just Grünbergist poleks saanud sõna otseses mõttes Linna elupäästjat.

Grünbergi sõnul tekkisid tumedamad pilved filmitegijate taevasse juba siis, kui Valga raudteejaama saabusid Moskvast kinotegemisele spetsialiseerunud tankipolgust neli sõjamasinat. „Tankid jõudsid kohale sügisel ja neid oli kas neli või kuus ning dramaatiliseks muutus asi sellepärast, et tankistid olid hommikust õhtuni maani täis ning paarutasid tankidega edasi-tagasi, tekitades võtteplatsil pidevalt ohtlikke olukordi.

Edasi lugemiseks: