Inimesed

GALERII | Olav Ehala Eri Klasi nimelise trammi teelesaatmisel: tänu temale on minu loomingus üks oluline teos juures (2)

Toimetas Terttu Jazepov, 7. juuni 2019, 16:25
PILKUPÜÜDEV FOTO: Olav Ehala kiidab Eri Klasi nimelise trammi kujundust. Valitud fotost kiirgab tema sõnul Eri südamlikkust, kavalust ja andekust.Foto: Tiit Tamme
„Tahaksin eriliselt kiita selle fotovaliku eest, millest kiirgab Eri südamlikkust, kavalust ja andekust – juba see hakkab möödakäijate pilku püüdma. Eri kui suur kunstnik ja Eesti kultuuri maailma viija on olnud ju ka meie ühiskonnaliikumises väga oluline figuur. Ta oli taasiseseisvumise kõikidel üritustel üks juhtfiguure, nii et Eri jäädvustamine liikuva objektiga nagu tramm on väga sümboolne, sest ka Eri ise oli väga liikuv,” räägib Olav Ehala.

Ehala tunnistab Eri Klasi trammi teelesaatmisel, et kuigi võttis Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogus Eri töö üle, pole võimalik Eri mantlipärija olla. Ta meenutab 7-8 aasta tagust aega, kui Eri ta nõukogusse kutsus. „Olin just vabanenud Kultuurkapitali neljast tähtajast ja mõtlesin, et saaksin lõpuks fondivabalt olla, aga Eri suutis mu ära rääkida. Muidugi ei osanud ma siis karta, et pean kunagi tema asemel sellesse ametisse astuma.”

Samal teemal

Ehala esimesed mälestused Klasist pärinevad juba nooruspõlvest. „Hiljem on mul Erist üks ilus mälestus, mis näitab, et ta suhtus noortesse soojalt ja südamlikult. Käisid aastalõpu lauluvõistlused, mis hakkasid hiljem Aarne Oidi nime kandma. Olin tollal muusikakooli õpilane ja maha maganud kõik tähtajad. Kuid tegin siiski ühe laulu valmis ja teadsin, et raadiomajas käib proov, mida Eri juhatab. Läksin sinna, tõmbasin end madalaks ja ütlesin: „Vabandust, mul on ka siin üks laul.” Eri oleks võinud öelda, et tulge järgmisel aastal õigel tähtajal, kuid ta vaatas mulle heatahtlikult otsa ja sõnas: „Öelge kõigepealt, mis te nimi on?”, võttis selle loo teha ja pärast kiitis,” meenutab ta.

„Sealt meie head tutvused edasi arenesid, kuni ühe kulminatsioonini, kui Eri tellis minult Birgitta Festivali tarvis muusikali „Arabella”. See oli suur väljakutse, aga ta ütles, et on juba eakas ja arvatavasti on see viimane teos, mida ta ise Birgitta Festivalil dirigeerida tahab,” räägib Ehala. „Suvel hakkasid orkestri salvestuse proovid, Eri oli kogu aeg stuudios partituuri ees. Kahjuks jäi Eri vahetult enne etendusi haigeks, ta sai küll haiglast välja ja oli esietendusel, aga dirigeerida ta seda kahjuks ei saanud. Ta arvas, et teeb seda järgmisel aastal – paraku jäi see ära. Kuid tänu Erile on minu loomingus üks oluline teos ka juures.”

Ariel Klas: minu jaoks on suur au, et selline sündmus aset leidis

„Eri armastas inimesi ja inimesed armastasid Erit. Minu jaoks on kõige tähtsam, et Eri armastas kodumaad, ta armastas lõpmatult oma kodulinna Tallinna. Ta reisis oma eluteel kõrget kultuurileeki edasi viies läbi kõik teed, maailmakolkad ja suurlinnad,” räägib Eri Klasi abikaasa Ariel.

„Suur tänu kingituse eest, mille korraldajad, algatajad ja elluviijad talle sellisel juubelil pakkusid, et tema saab esindada Tallinna trammi ning inimesed meenutavad, näevad ja ei unusta teda. Minu jaoks on suur au, et selline sündmus aset leidis. Tänan kõiki häid inimesi. Ilusat trammi teelesaatmist ja Erile päikest nagu ikka,” sõnab Klas.

PEREKOND: Eri Klasi abikaasa Ariel (pildil koos tütar Marion Melnik-Elviläga) lausus, et Eri mälestamine temanimelise trammiga on ilus juubelikingitus ja suur au. „Inimesed meenutavad, näevad ega unusta teda.“Foto: Tiit Tamme

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee