Kultuur
15. juuni 2019, 13:30

UUS RAAMAT | Ilmar Tomusk: olin õnnega koos, et Priit Pärn oli nõus mu raamatut illustreerima

Ilmar Tomuski lasteraamat «Kõrvalised isikud» on vaimukalt keelemänguline. Kui kommid on otsas, siis mille otsas? Kui sul on sügavad teadmised, siis kust kohast on need sügavad? Ja muidugi torkavad silma Priit Pärna vapustavad pildid.

Ilmar Tomusk, kas šokk oli suur, kui nägite Priit Pärna pilte? Nii head! Kas te ei kartnud, et kõik vaatavadki nüüd vaid neid?

«Kui kirjastaja Tiina Tammer saatis mulle kunstniku visandeid näha, oli esimene mõte: klassikaline Pärn. Sa kirjutad teksti, kus on sõnadele kolm vinti peale keeratud, aga Pärn suudab vinte veel lisada. Kujutage ette jalgpallimatši, mida keegi ei saa võita, sest kohtunikul on jalas viigipüksid! Pärna pildid toetavad teksti ja lugeja kujutlusvõimet, teevad terviku vaid paremaks. Olin õnnega koos, et see mees oli nõus mu raamatut illustreerima.»

Huvitav:

•    Raamatu idee sündis nii: oma tavapärasel jooksuringil Harku metsas märkas Tomusk, et raja kõrvale ehitatakse maja. Ehitusplatsi ümbritseval aial rippus silt «Kõrvalistel isikutel läbikäik keelatud». Kirjanik mõtles, et ta ju pole kõrvaline, on hoopis kahekõrvaline. Ja ninaline, kahesilmaline ning ka hambuline ... Jooksis koju, käis duši all ja hakkas kirjutama.

•    Raske oli käsikirja lõpetada, sest umbes samapalju väljendeid jäi välja. «Kuidas sa seletad, et söö ära tähendab, et söö ära, aga ära söö tähendab, et ära söö ära. Või kui keegi ütleb, et võta ennast kätte. Ma ju ei mahu endale kätte.»

•    Lapsena, kui ema palus väikesel Ilmaril üles tõusta, oli see poisi jaoks keeruline, sest ta magas nari ülemisel korrusel ja oli juba niigi öö läbi üleval olnud ...

•    Seitsmendas klassis aga sai ta tundi hilinedes pragada emakeeleõpetajalt, et magas jälle sisse. Ilmar vastas, et magas hoopis välja. Selle peale lubas õpetaja ema kooli kutsuda.

•    Kirjanikule meeldis enim kirjutada peatükki «Isal on keeled suus», kus on palju väljendeid keele kohta: keeled suus, peksab keelt, keel vesti peal, keelt kandma jne. «Eesti keele väljendusrikkus tuleb siin eriti hästi esile. Tahtsingi panna lugejat keele üle mõtlema ja selle väljendusrikkuse üle rõõmu tundma,» ütleb autor.