EUROOPA NARKORAPORT: Eesti tulemused on nukravõitu, palju määrab see, millist ainet sõltlased igas riigis eelistavad (9)

Kogu Euroopas võib märgata seda, et ehkki ebaseaduslikud mõnuained nagu heroiin on endiselt narkosõltlaste jaoks esmane valik, sageneb seaduslike ainete kuritarvitamine. Kuigi heroiin on endiselt kõige sagedamini tarvitatav ebaseaduslik opioid, osutavad erinevad allikad seaduslike sünteetiliste opioidide (nt metadooni, buprenorfiini ja fentanüüli) üha sagedasemale väärtarvitamisele.

Fentanüül on ka Eesti süstivate narkomaanide meelisdroog. Paraku on Eesti süstivate uimastikasutajate kategoorias raportis kurval esimesel kohal – 10 süstivat uimastikasutajat 1000 täiskasvanu kohta (vanusevahemik 15-64 eluaastat). Eesti on ka kuueteistkümnest andmeid esitanud riigist ainus, kus süstijad enim just fentanüüli eelistatavad, teistes on see enamasti heroiin.

Peaaegu kolmveerandil juhtudest Euroopas, mil sõltlane vajas tarvitamise tagajärjel kiiret ravi, viidi patsient haiglasse kiirabiga, kusjuures enamik patsientidest (78 protsenti) lasti haiglast välja 12 tunni jooksul. Väike vähemus jäi siiski intensiivravi (6 protsenti) või psühhiaatria osakonda (4 protsenti). Enamik haiglasse toimetatuist on mehed (76 protsenti). Kõige sagedamini tuleb selliseid juhtumeid ette kokaiinitarvitajatel, sellele järgnevad heroiin ja kanep. Kokaiini tarvitamine Euroopas järjest kasvab, samas kui heroiini populaarsus kahaneb. Peaaegu veerand haiglajuhtumitest hõlmas retsepti- või käsimüügiravimite kuritarvitamist, üle kümnendiku olid seotud GHB/GBLiga (nn korgijook) ja 4 protsenti uute psühhoaktiivsete ainetega.

Põhja- ja Ida-Euroopas olid kõige levinumad amfetamiinidega seotud hädaolukorrad, samas kui Lõuna- ja Lääne-Euroopas olid valdavad kokaiiniga seotud juhtumid.

Sarnaselt kaitsevahenditeta seksuaalvahekorraga kaasnevatele ohtudele varitseb uimastitarvitajaid ja eelkõige süstivaid uimastisõltlasi oht nakatuda haigustesse nagu C-hepatiidi viirus ja inimese immuunpuudulikkuse viirus ehk HIV.  Enamikes Euroopa riikides on HIVi levik süstalde kaudu langustrendis, ehkki Eestis, Lätis ja Poolas aastatel 2016–2017 tehtud vereproovipõhistes uuringutes leiti, et üle 10 protsendi testitud patsientidest olid HIV-positiivsed. Samas tuleb märkida, et Eestigi kuulub eelmainitud langustrendi näidanud riikide hulka. HIVi levik süstalde jagamisest on alates 2010. aastast teinud võimsa kukkumise. Näiteks Lätis ja Leedus on HIVi levik süstimisel paraku tõusuteel.

Surm tabab järjest rohkem vanemas eas sõltlasi ja opioidide tarvitajaid, kirjutavad raporti koostajad. Surmade hulk 50+ vanuserühmas suurenes 62 protsenti, samas kui surmajuhtumide arv nooremates vanuserühmades on üldiselt olnud stabiilne. Eestis sureb enim sõltlasi vanuserühmas 30-39, alla 20aastaste seas surmajuhtumeid peaaegu ei esinegi.

2017. aastal oli Euroopa keskmine üleannustamisest tingitud suremus 15–64-aastaste seas hinnanguliselt 22,6 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta. Meeste suremus (35,8 juhtumit miljoni mehe kohta) on peaaegu neli korda suurem naiste omast (9,3 juhtumit miljoni naise kohta).

Suremust mõjutavad tegurid nagu uimastitarvitamise levik ja harjumused, (millist narkootikumi sõltlased riigis eelistavad) ning riski- ja kaitsetegurid (nt ravi kättesaadavus), samuti on oluline, et riigid narkootikumidega seotud surmajuhtumite kohta korralikku statistikat peaksid.

Uusimate andmete kohaselt esines üle 40 surmajuhtumi miljoni elaniku kohta kaheksas Põhja-Euroopa riigis, kusjuures suurimast suremusest teatasid Eesti (130 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta) ja Rootsi (92 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta).

Eestikeelse raportiga saab tutvuda SIIN.