AARMA HUKU TAGAJÄRG: traagilisele Veerenni ülekäigule tulevad pikemad piirded ja aed, foor paigaldatakse esimesel võimalusel (83)

Aarma hukkus, kui üritas raudteed ületada väljastpoolt ülekäigule paigaldatud piirdeid ning jalgratta seljast tulemata. Ilmselt ei kuulnud ta lähenevat rongi telefoniga kõnelemise pärast.

Eesti Raudtee esindajad selgitasid tänasel kohtumisel linnaisadega, et tegemist oli esimese õnnetusega tollel ülekäigul. Kuigi räägitud on ka kahest varasemast intsidentist polevat need juhtumid otseselt ülekäiguga seotud. Ennemalt hukkus samas piirkonnas rööbastel kõndinud inimene, mida politsei peab enesetapuks, ning suvalises kohas raudteed ületanud ATV-juht jäi oma masinaga rööbastele kinni ja rong sõitis masinale otsa.

Ometi nentisid kõik osapooled, et ületuskoht tuleb muuta turvalisemaks.

Kesklinna vanem Vladimir Svet selgitas Õhtulehele, et paika pandi kolm plaani: „Esiteks, juba lähipäevil laiendatakse ülekäigul olevat piiret, et jalgratturid ja teised inimesed ei saaks minna šikaanpiiretest mööda. Üks probleem seisnebki selles, et inimesed, kes ülekäiku kasutavad, ei tule ratta pealt maha ja sõidavad täiskiirusel šikaanidest mööda või isegi läbi.

Teiseks, Eesti Raudteel on praegu käsil hange fooride ja signaalide paigaldamiseks erinevatele raudteeülekäikudele. Kohe, kui hange on läbi viidud, saab Luite ülekäik esimesena valgus- ja helisignaali.

Kolmandaks paigaldatakse sinna ka täiendav aed, et inimestel ei oleks kiusatus ületada raudteed kohas, kus seda teha ei tohi. Praegu on seal aed ainult ühel pool rööpaid.“

Sveti sõnul hakkab Tallinna linn koostöös Eesti Raudteega mõõtma linnas paiknevate raudteeülekäikude kasutatavust, et leida üles enim kasutatavad paigad ja hinnata, kas seal tuleks kasutada täiendavad ohutusmeetmeid, näiteks rajada eritasandilised ülekäigud. Sealjuures hinnatakse mitte ainult praegust seisu, vaid vaadatakse ka ette – näiteks sellesama Veerenni-Luite ülekäigu koormus peaks lähedusse kerkivate uusarenduste tõttu tulevikus kasvama.

„Lisaks tuleb rõhutada, et kõigi raudteeülekäikude omanik ei ole Eesti Raudtee vaid mõned kuuluvad ka Edelaraudteele, kelle esindajatega meil on samuti kokkusaamine kokku lepitud,“ kinnitas Svet, et töö jätkub.