„PUUDUTA MIND“ 82. SAADE | Külas käis prügiprintsess Kaia Solnik (12)

Vaata videot!

Kaia, sind kutsutakse prügiprintsessiks, miks?

Sest ma hangin oma toidu prügikastidest. Te ei kujuta ette kui palju täiesti väärtuslikku toitu viskavad restoranid ja poed prügikasti! Milleks seda sinna mädanema jätta!

Töötad samuti vaid siis, kui see on hädavajalik?

Just nimelt. Töötan selleks, et eluga hakkama saada, ma ei ela selleks et töötada. Töötan aeg ajalt Woltis, mis on minusugusele keskkonnaaktivistile suurepärane töökoht.

Kaia on tõepoolest neiu, kes elab null eelarvega. Kuidas ta seda teeb? Mida sööb? Kust hangib oma riided? Kuidas punktist A punkti B liigub? Kas ta reisib? Kas neiu end ikka peseb? Kas sellisel moel on võimalik ka elu nautida?

Kõike seda ja enamgi veel uurime Kaialt ÕL TV saates "Puuduta mind", mis on eetris täna õhtul kell 18 meie veebis ja FBs.

Räägime saates ka kliimasoojenemisest, kliimamarsist ja sellest, mida noored teevad, et maailma päästa, samuti keskkonnaliikumisest Eestis, keskkonna kujutamist meedias, tarbimist, ökoinnovatsiooni ja ka seda, kuidas panna inimesi ökoloogiliselt ja säästlikult käituma.

Kuidas on võimalik, et pärast aastakümneid kestnud teavitustööd ja läbi aegade kõrgeimat keskkonnateadlikkust globaalne ökoloogiline jalajälg ikka veel suureneb?

Mis tingib inimese tegevuses ja ühiskondliku elamise viisis globaalse ökoloogilise jalajälje tekkimise ja miks on seda nii keeruline vähendada?

Teadlased on siiski tõestanud, et teadmistel ja väärtustel on keskkonnasäästliku käitumise edendamisel väga väike roll. Inimese haaratus igapäevaelu praktilisse korraldusse on palju olulisem käitumise tingija kui inimese teadlik soov keskkonda säästa.

Isegi paljudel keskkonnaaktivistidel võivad olla kõrged keskkonnaalased nõudmised iseenda valikute suhtes, ent paratamatuseks jääb, et ka nemad sõidavad lennukiga keskkonnakonverentsile, kus pakutakse jutustusi ökoloogilisest jalajäljest. Seega ei näe ka nemad võimalust, et nende keskkonnaalased teadmised ja väärtused saaksid kuidagi aidata neilgi teadlasmobiilsusega kaasnevat keskkonnamõju vältida. 

Inimene ei ole ratsionaalne, ega ka emotsionaalne, vaid ta on võrdlemisi rutiinne tegutseja, kes mõtestab oma tegevust võrdlemisi vähe. Inimene üldjuhul lepib sellega, kui talle antakse ette eskalaator, metroo või kui ta ei mahu kesklinna elama ja peab autoga tööle sõitma. Ta ei saa ka palju teha selles, et lapsel peab kooli minnes olema näiteks arvuti.

See, kui targad me ise ökoloogias oleme, ei pruugi meil aidata maailma ega enda käitumist muuta. Pigem võib ökoloogiline teadlikkus põhjustada frustratsiooni, sest me ei suuda vältida ressursikasutust, mida ühiskondlik elamine eeldab.

Teame, et on olemas keskkonnavaenulikud tegevused – prügi metsa alla viimine, auto järves pesemine jne. Ja siis on tegevused, mis on keskkonnale head – jäätmete sorteerimine, ökotoodete ostmine, „Teeme Ära!“ kampaanias osalemine jne.

Selle vahepeal on aga terve hulk tegevusi, mille keskkonnamõju me üldse ei näe ega mõtesta, aga mis tegelikult kasutavad ka keskkonda. Me hingame ja toodame süsihappegaasi, panustades kliimamuutustesse. Meil on laua peal arvuti, mille tootmiseks on kulunud ressursse ja mis kasutab pidevalt elektrit.

Me ei ole harjunud neid tegevusi pidama keskkonnategevustega seotuks. On nii palju keskkonda kasutavaid tegevusi, mida inimene lihtsalt ei teadvusta ja ei hakkagi teadvustama. Oma tegevusi selliselt analüüsida-kritiseerida oleks väga töömahukas ja keeruline ning see hakkaks lõpuks päris elu takistama.

Kõige suurema mõju meie ökoloogilise jalajälje suurenemisse on andnud energiakasutus. See on selline salakaval tegur, mis poeb meie igapäevaellu ilma, et me seda tähelegi paneksime. Seal on meie peidetud teekonnad – näiteks laste lasteaeda viimiseks. Seal on põllumajandus, mis nõuab väga palju kütust, et traktorid ja masinad sõita saaksid, samuti on seal toidu töötlemine, transport, majade kütmine, elektrooniliste vidinate kasutamine jm.

Kes siis on need inimesed, keda me keskkonnasäästjateks kutsume?

Nendeks on inimesed kellel on püüd järgida harjumusi, mida tavatsetakse üldjuhul pidada keskkonnasäästlikeks näiteks nagu jäätmeliikide eraldikogumise harjumused, mahetoodete või ökokaupade tarbimine, püüded vähendada tarbimist, pakendite kasutust, autosõitu ja elektritarbimist, elustiili ja kodu ökoloogilistest põhimõtetest lähtuv kujundamine, kampaaniates kaasalöömine, mööbli, esemete ja riiete taaskasutus.

Vaata saadet "Puuduta mind" ÕL veebis ja FBs neljapäeval kell 18 või TTVs kell 22.15, kordus reede hommikul.

Kõiki saateid on võimalik kuulata ja alla laadida hiljem ka Soundcloud'ist.