Inimesed

„PUUDUTA MIND“ | Nutimaailm, kiirgus ja 5G – isegi kui sa neist ei tea, on need olemas (14)

Anu Saagim, 4. juuni 2019, 22:54
"Puuduta mind" - OLLE KITISNG
„Läks aega kõigest kolm nädalat, et mu haigus taanduks. Selleks oli vaja kaht asja – võimalust öösel kiirgusvabas kohas magada ja võtta telefon püksitaskust välja,“ kirjeldab hiljuti "Puuduta mind" 78. saadet väisanud  iseõppinud insener ja leiutaja Olle Kitsing oma „imelist“ paranemist 12 aastat kestnud nahahaigusest. "Eestis lubatud andmesidekiirguse piirmäär ületab soovituslikku tervisesõbralikku maksimumi 10 000 korda. Mida meiega tehakse – inimkatseid või?" 

"Puuduta mind" - OLLE KITISNGFoto: Tiina Kõrtsini

Samal teemal

Peale saadet kirjutas meile Astrid Vaiksaar, kes on ühes Liis Ellertiga 5G enneaegse rakendamise vastase rahvaalgatuse algatajaid ja vedajaid. 4. juunil toimus Riigikogu Sotsiaal- ja Keskkonnakomisjonis ka samal teemal rahvaalgatuse teemaline avalik istung.

"Tänane seis seni on suht nukker, kuna väga kiirgusest rääkida keegi ei taha ega ka julge," räägib Astrid ning tema arvates puudub Eestis ka kompetents. "Tallinna Ülikoolis on küll lektor Tarmo Koppel, kes oma ajaveebis kirjutab ka 5G-st ja kiirgusest, kuid samas töötab ta ju TalTechis, mis on hetkel Eestis esimene koht, mis on püsivalt 5G-tatud ja sõna võtta ta avalikult ei taha."

"Ollega puudutasite te oma saates "Puuduta mind" tänast kiirgusfooni, mis on juba teadlaste sõnutsi katastroofiline, kuid ühes 5G-ga võtab asi sootuks uued, apokalüptilisemad mõõtmed. Sestap sooviksin seda teemat pisut laiemalt valgustada," ütleb Astrid. 

Eesti uhkus on ühtlasi tema nuhtlus

Me elame huvitaval ajal, kus suur osa meie elust ning ka suhtlusest ja tarbimisest on kolinud netti. Pea kõik on justkui ühe hiirekliki kaugusel ning ilmselt on neidki mudilasi maailmas juba päris palju, kes oskavad YouTube’is multikat mängima panna enne, kui nad kõndima või rääkima õpivad.

Paljud meist magavad nutifon padja all, et mitte mingil juhul ühtki sõnumit maha magada. Mobiil on justkui meie teine aju, süda või teadvus, ilma milleta enamik enam oma elu ette ei kujuta. Tehnoloogia arendajate järgmisi ideid tervitatakse enamasti rõõmuga ning vähe mõeldakse kogu selle maailmaga kaasneva raadiosagedusliku elektromagnetkiirguse peale, mis salakavalal, vaiksel, peaaegu tajumatul moel meid kõiki mõjutab ja kahjustab.

Kiirgusest rääkides kuuleb tihti vastuväiteid nagu “aga kus on siis
laipade mered?”

Jah, tõesti, kus nad siis on? Õige vastus oleks: nad on ettevalmistamisel. Nimelt on tehnoloogiast tuleneva kiirguse mõju kumulatiivse iseloomuga ehk et kahjustused tekitavad enamasti aja jooksul. Iga kokkupuute kord kiirgusega salvestub meie kehas ning haigus lööb välja alles siis, kui meie rakud tõepoolest ei suuda enam selle pideva stressiga toime tulla.

Samuti on ajas pidevalt tihendatud antennide võrgustikku, praegu on meil korraga 2G, 3G ja 4G saatjad ning juba plaanitakse järgmise generatsiooni tehnoloogia – 5G rakendamist. 5G rakendamisega kaasneks aga tänase niigi ohtliku kiirgusfooni oluline tõus, mis tuleneks osalt lisanduvatest 5G saatjatest ja samuti asjade interneti ehk värkvõrgu tekkest.

Asjade interneti saabumine tähendab seda, et kõikvõimalikud seadmed, vidinad, masinad, autod jne ühendatakse võrku, mis tõstab kiirgusfooni veelgi. 5G leviaukude vältimiseks saadetakse 5G saatjad ka kosmosesse. Plaani kohaselt peaks selliseid satelliite kosmosesse saadetama 12 000.

Et selle sammuga kaasnevatele riskidele tähelepanu pöörata, on teadlased koostanud pöördumise „Stop 5G on Earth and in Space“ („Peatage 5G Maa peal ja kosmoses“), millele tänaseks on oma toetusallkirja andnud ligi 100 000 inimest ja ühingut üle maailma! Ka sina saad sellele soovi korral oma toetusallkirja anda SIIN!

5Gga võetakse kasutusele uued sagedusvahemikud, millest kaks jäävad seni kasutusel olevate sagedusete piiresse (700 MHz ja 3,4–3,8 GHz), kuid kolmas on oluliselt kõrgem (24–28 GHz). Füüsikaliselt on nii, et mida kõrgem sagedus, seda halvemini kiirgus levib, nii distantsi kui ka materjalide läbimise mõttes. Seega on kõrgemate sageduste puhul vaja antenne oluliselt tihedamini, isegi kuni iga mõnesaja meetri järel, lisaks tuleb need paigaldada ka hoonete sisse. 5G tehnoloogia puhul on tegemist täiesti uue põhimõttega, kus senise n-ö kiirgusteki asemel hakkab side toimuma kitsaste teravate kiirtena antenni ja seadme vahel, vaata SIIT!

Värkvõrguga suhtlev 5G on mõeldud olema erakordselt tugevalt pulseeriv, selleks et edastada erakordselt suures koguses infot sekundis. Pulseerivad elektromagnetväljad (EMV) on aga enamikul juhtudel bioloogiliselt palju aktiivsemad kui mitte- pulseerivad EMVd samade keskmiste väljatugevuste juures. Teisiti öeldes tähendab see seda, et pulseeriv mitte-ioniseeriv kiirgus (s.o ka mobiilide, nutiseadmete, wifi, beebimonitoride jms tekitatav kiirgus) on meile isegi kahjulikum kui ioniseeriv, st gamma- ja röntgenkiirgus.

"Puuduta mind" - OLLE KITISNGFoto: Tiina Kõrtsini

Teadlased on tõsiselt mures

Üle 230 teadlase enam kui 40 riigist on väljendanud oma tõsist muret aina suureneva EMVdega kokkupuute üle juba enne 5G paigaldamist. Nad viitavad faktile, et elektromagnetväljad mõjutavad elusorganisme enamikest rahvusvahelistest ja riiklikest kiirgusnormidest oluliselt madalamatel tasemetel.

Eestis kehtestatud mitteioniseeriva kiirguse piirnormid on maailma kõrgeimad ja need ei võta arvesse reaalseid tervisemõjusid, mis tekivad tõestatult isegi miljoneid kordi madalamate kiirgustasemete juures. Lisaks ei võta need arvesse pulseerimist (nagu ülal kirjutasime, on pulseerivad väljad veelgi kahjulikumad), pikaajalist mõju ega mittesoojuslikku toimet – ehk normide aluseks on võetud eeldus, et kui kiirguse mõjul koed ei soojene, siis kahjulikku mõju ei saa olla.

See on kahjuks vale, kuna elektromagnetväljade bioloogiline mõju tekib hoopis muude, mittesoojuslike biokeemiliste protsesside kaudu, kuhu on kaasatud pingetundlikud kaltsiumikanalid (VGCC). Ja neid absurdselt kõrgeid piirnorme plaanitakse veelgi tõsta, sest muidu ei õnnestu 5Gd täie võimsusega rakendada.

5G tervisemõju osas ei ole tehtud mingeid bioloogilise mõju uuringuid

Seega tähendab see seda, et selle kasutuselevõtt otseses mõttes inimkatseid, mis viiakse läbi katsealuste teadliku nõusolekuta. See on aga vastuolus inimeste põhiõigustega ja Nürnbergi koodeksiga.

Maailma ühe suurima kindlustushiiu SWISS RE äsja avaldatud raport SONAR 2019 toob välja ülevaate uute tekkivate riskide kohta, mille TOP 5 seas on ka 5G ehk täpsemalt „võimalik oht 5G mobiilivõrkude levikust“.

Raportis kasutatud tingmärgid näitavad, et 5G on liigutatud kõige suurema võimaliku mõju kategooria alla, ning kõige rohkem nähakse 5Gga seonduvalt ette õnnetusjuhtumeid ja kahju varale, samuti suurenevat muret elektromagnetväljade võimalike kahjulike tervisemõjude pärast.

Praeguseks on 5G tehnoloogia paigaldamine peatatud Brüsselis, Rooma XII linnaosas, neljas Šveitsi kantonis (Vaud, Genf, Neuchatel ja Jura) ning Mill Valley linnas Californias USAs. Austraalia Blue Mountainsi föderaalvalitsus algatas uurimise 5G mõjude kohta. Hollandi valitsus on kutsunud kokku erikomisjoni, kes uuriks 5G võimalikke riske.

Tuginedes erinevatele teadlaste uuringutele on leitud, et need annavad küllaldase aluse ettevaatusprintsiibi rakendamiseks ning 5G tehnoloogia paigaldamise peatamiseks ja sõltumatute uuringute läbiviimiseks, kuni teadlased on teinud kindlaks, et see on nii inimestele kui ka keskkonnale täiesti ohutu.

5G paigaldamise peatamise teema on päevakorral ka Eestis

4.06 toimus riigikogu sotsiaalkomisjonis ja keskkonnakomisjonis 5G rakendamise vastase rahvaalgatuse arutelu, mida oli võimalik kõigil huvilistel ka riigikogu veebilehelt otse jälgida. Rahvaalgatust tulid toetama ka elektromagnetkiirguse tervisemõjusid uurivad maailma tippteadlased: emeriitprofessor Martin L. Pall Washingtoni ülikoolist ja Örebro ülikooli onkoloogia ja vähiepidemioloogia professor Lennart Hardell.

Emeriitprofessor Pall on tuntud oma avastuse poolest, kuidas mitteioniseeriv kiirgus meie rakke mõjutab ning miks rahvusvahelised normid meie tervist ei kaitse.

Professor Hardell oli 2011. aastal Maailma Terviseorganisatsiooni Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri (IARC) RF-EMF (raadiosageduslike
elektromagnetväljade) töörühma liige ning tänu tema ja ta uurimisrühma pikaaegsele tööle kuulutus Maailma Terviseorganisatsioon 2011. aastal raadiosageduslikud elektromagnetväljad võimalikuks kantserogeeniks inimesele.

5G-d müüakse inimestele superkiire ühenduse ja kõikvõimalike uudsete teenuste ja võimaluste läbi. Riigid on samuti vaimustatud, kuna siin nähakse suurt teenimis- ja arenduspotentsiaali. Teadusuuringud aga annavad põhjust eeldada, et elanikkond muutub tänu veelgi lisanduvale kiirgusele üha haigemaks ja viletsemaks ning dementsemaks – me ei ole nii rikas riik, et võiksime oma elanikkonna haigeks ja töövõimetuks kiiritada mõne korporatsiooni ärieesmärkide nimel.

Olukord, kus iga eesti inimese elukeskkond on suuniviisiliselt tehiskiirgusega laetud olenemata sellest, kas ta üldse kasutabki tehnoloogiat, rikub inimeste põhiõigusi ja siin tuleb riigil sekkuda ning valdkonda seaduste ja adekvaatsete, sõltumatute (ei ole seotud tehnoloogia ettevõtetega) teadlaste poolt ette antud ohutusstandardite järgi, rangelt reguleerida.

Itaalia kohus otsustas, et alates sellest aastast peab Itaalia riik oma kodanikke informeerima mobiiltelefoni kasutamisega kaasnevatest ohtudest. Eesti riik aga teemaga ei tegele ning ajakirjandusest leiab pigem artikleid sellest, kuidas suvekuuma eest oma mobiili kaitsta kui et kuidas iseend kaitsta oma mobiili eest.

"Puuduta mind" - OLLE KITISNGFoto: Tiina Kõrtsini

Kui paljud meist on lugenud läbi oma vidinate kasutusjuhendid?

Väga vähesed ilmselt. Kuid neis on kirjas, et iga vidin peab olema kehast eemal, seal hulgas mobiil – seda ei tohi panna pea vastu ega hoida taskus.

Taustaks, et Euroopa Liit peab oluliseks reguleerida praekartuli ja peekoni tarbimist, kuna need on kantserogeensed ehk tekitavad vähki. Mitte-ioniseeriva kiirguse väli meie ümber on pidev, selle mõjuväljas on kõik inimesed, praekartuleid ei söö kõik meist ja kindlasti mitte iga päev. Suitsetada baaris ei tohi, kuigi meil on võimalus mitte minna baari, kus suitsetatakse, saame ennast sellest ohtlikust keskkonnast eemaldada.

Kiirguskeskkond on aga tehtud sunniviisiliseks ning mitte kedagi meist ei ole sellega kaasnevatest ohtudest eelnevalt teavitatud ega küsitud meie teadlikku nõusolekut, mis läheb vastuollu nii EV Põhiseadusega kui ka ettevaatsuprintsiibiga.

Meedia ja telekom peavad sõltumatu teaduse vastu aga edukat sõda, vähendades ning koguni eitades teadusuuringute tulemusi, mille põhjal sajad teadlased väidavad täna, et debatt selle üle, kas on ohtlik või ei ole, on läbi – tehnoloogiast tulenev kiirgus on inimestele ja keskkonnale ohtlik.

Iga riigiametniku ja meediaväljaande absoluutseks kohustuseks on teenida inimest, mitte korporatsioone. Inimese ja keskkonna Tervis peab tulema alati enne majanduslikku kasu.

Kõigil huvilistel oli ja on võimalus teadlastega kohtuda ning nende teadmistest ja avastustest osa saada järgmistel üritustel:

3. juunil kell 18-21 Tallinnas Rävala pst 8 - prof emeritus Palli ja prof Hardelli loeng tänase tehnoloogia ja 5G-ga seotud tervisemõjude kohta. Sissepääs 10 eurot.

4. juunil kell 18.00-19.45 Tallinna Laste Vaimse Tervise Keskuses, Tervise
28 - kohtumine/arutelu prof emeritus Palli ja prof Hardelliga. Suunatud eelkõige
arstidele. Sissepääs tasuta.

5. juunil kell 16-18 Tartus, Tartu Ülikooli biomeedikumis, Ravila tn 19
(ruum 1006) - prof emeritus Martin Palli loeng „Kaalukad tõendid
elektromagnetväljade tekitatavate kahjustuste ja neid põhjustava mehhanismi
kohta ning 5G-ga seotud riskid“. Loeng on tasuta ja suunatud spetsiaalselt arstidele ja arstitudengitele.

Üritused toimuvad inglise keeles.

14 KOMMENTAARI

k
5. juuni 2019, 18:58
Kleebi seinale ja maanda https://www.wiremesh.co.uk/woven-wire-mesh-applications/emi-and-rfi-shielding-and-rfid-protection/ https://www.lessemf.com/fabric5.html https://www.directmetals.com/products/wire-mesh/
k
5. juuni 2019, 18:54
Kleebi seinale ja maanda https://www.wiremesh.co.uk/woven-wire-mesh-applications/emi-and-rfi-shielding-and-rfid-protection/ https://www.lessemf.com/fabric5.html https://www.directmetals.com/products/wire-mesh/
Loe kõiki (14)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee