Eesti inimesed haigestuvad taas leetritesse, ligi pooled juhtumid on seotud ukrainlastega (12)

Saja aja jooksul on Eestis leetreid põdenud ligi 300 000 inimest. See on äärmiselt nakkav haigus, mis põhjustab kõrget palavikku, löövet ja võib lõppeda surmaga. Leetrite vastu vaktsineerimine algas 1967. aastal ning 2000. aastal haigestus vaid üheksa inimest. Sel aastal on leetrite vastu vaktsineeritud 97% lastest. 2001.–2004. aastani haigusjuhte polnud ja tundus, et leetrid on elimineeritud.

Ainuüksi eelmisel aastal anti elamisluba 41 Ukraina töölisele. Koos tööjõuga toodi siia aga ka leetrid. Vaktsineerimisprotsent on Ukrainas madalam kui paljudes Aafrika riikides. Kui Eestis on sel aastal olnud leetritega juhtumeid 17, siis Ukrainas 45 000.

Sotsiaalmeedias võib levida uudne, aga vale info

Peremeditsiini dotsent Marje Oona räägib, et leetrid on üks nakkavamaid haigusi üldse. „Meil on siiani olnud suhteliselt rahulik olukord, aga haigestumus kerib vaikselt üles. Kui vaatame, mis toimub praegu paljudes Euroopa riikides, aga eriti Ukrainas, saab tõenäoliselt ka meil haigusjuhtmeid natuke rohkem olema. Kuna meil pole olnud sellist vaktsineerimishõlmatuse langust nagu vahepeal Ukrainas, tahaksin südamest loota, et nii suuri puhanguid meil ei tule,” ütleb ta.

„Sotsiaalmeedias levib kiirelt info, mis ei ole ilmtingimata õige, aga mis on uudne. Vaktsineerimisvastased väited on natukene nagu galaktika – need võivad olla väga erinevad ning need saavad sotsiaalmeedias rohkem kõlapinda kui üks tavaline väide, et neid tasub teha, kui tervishoiutöötaja soovitab,” räägib Oona.

„Kindlasti ei ole see selline teema, mida peaks arutama pahandades või halvustades, sellest ei ole kasu. Pole võimalik, et ütlen nüüd „Kuidas sa ometi nii mõtled?” või „Kas sa siis ei tea, et need asjad on tegelikult niimoodi?”,” rõhutab Oona.

Ukrainat tabas peaaegu katastroof

Ligi kümme aastat tagasi tabas Ukrainat peaaegu katastroof, sest vaktsineeriti ligi 40% lastest ja riigis oli peaaegu leetrite epideemia. Selleks, et haigust vältida, peab vaktsineerima 95% lastest.

Maailma Terviseorganisatsiooni esindaja Ukrainas, Jarno Habicht selgitab, et Ukraina tervishoius on olnud turbulentsed ajad. „Kui vaatame aastaid 2012-2013, siis vaktsiine polnud piisavalt. Ka toimus vaktsineerimisprogrammis nii palju muutusi, et see polnud enam mingil hetkel lihtsalt efektiivne ega jõudnud inimesteni. Aastal 2015 oli vaktsiiniga kaetus langenud 41%-ni.”

Habicht ütleb, et 2019. aasta esimese kolme kuuga suurenes maailma leetrite levimus kolm korda, 300%. „Seda on väga palju. Haigused ei tunne piire, inimesed liiguvad ja seetõttu on oluline, et selliste meetmetega nagu vaktsineerimine suudaksime neid ära hoida.”