POLIITTEATER EI KÖIDA: Hendrik Toompere poliitilist teatrit enda sõnul ei armasta. Holbergi näidendi võttis ta teha aga eelkõige sellepärast, et seal on väga head arhetüüpsed situatsioonid. „Need korduvad ajastust ajastusse, sõltumata ilmakorrast, sest võim ja võimu juures olijad on alati olemas ning alati on keegi, kes arvab, et tal pole piisavalt võimu ja ta peab selle endale saama.“Foto: Ain Liiva
Teater
5. juuni 2019, 00:01

HENDRIK TOOMPERE: „Poliitilise teatri puhul peab kogu aeg pasunasse andma. Aga mulle see ei meeldi.“ (13)

„Poliitteater kui selline pole mind kunagi köitnud,“ tunnistab Eesti Draamateatri lavastaja Hendrik Toompere. „Võib-olla ka sellepärast, et pole olemas erakonda, millega ma ennast identifitseeriks. Kunagi identifitseerisid inimesed ennast näiteks õigeusu või protestantismiga. Nüüd on see hoopis keerulisem. Mina identifitseerin ennast vaba kunstnik olemisega.“

„Poliitteater kui selline pole mind kunagi köitnud,“ tunnistab Eesti Draamateatri lavastaja Hendrik Toompere. „Võib-olla ka sellepärast, et pole olemas erakonda, millega ma ennast identifitseeriks. Kunagi identifitseerisid inimesed ennast näiteks õigeusu või protestantismiga. Nüüd on see hoopis keerulisem. Mina identifitseerin ennast vaba kunstnik olemisega.“

Vägagi sotsiaalse närviga Toompere, kes parajasti valmistub Rakvere teatri suvelavastusena tooma välja ligi 300 aastat tagasi kirjutatud Ludvig Holbergi näidendit „Miks Jeppe joob?“, mille sisu ja loo moraal on võetud kokku lausesse, et „ega adra tagant saa otse võimu juurde lasta“, tunnistab, et see lause kõlab küll väga päevakajaliselt ja tuttavlikult, kuid ei anna talle kuidagi suuniseid ega innustust teha poliitilist teatrit.

Edasi lugemiseks: