Maria Listra: tavaliselt muutuvad suurkujud 2D-kujudeks, kel polegi enam inimlikku mõõdet

Kui läinud aastal lennutas Tartu Uus Teater püünele suvehiti «Kremli ööbikud», siis sel aastal on pesas uus laululind – «Emajõe ööbikud». See Alo Põldmäe kammerooper viib vaataja 150 aastat tagasi, laulupeo sünniaega.

Kui Maria Listra sõbrad kuulsid, kelleks lauljanna suvel kehastub, kinkisid nad talle sünnipäevaks Malle Salupere ligi 600-leheküljelise «Koidula». Maria luges ja imetles: «Tavaliselt muutuvad suurkujud 2D-kujudeks, kel polegi enam inimlikku mõõdet. Seepärast meeldisid mulle Lydia kirjad. Kuidas ta õele kirjutas, et kolistab nüüd Pärnu kodus võtmetega, et meespere mõistaks, kes on perenaine, ning kuidas ta muretses, mida söögiks keeta. Temagi oli luust ja lihast naine.»

Samuti avaldas lauljannale muljet poetessi silmaring: «Ta tsiteeris kirjades Goethet, Shakespeare’i, George Washingtoni kõnesid!» Nagu Koidulale oli ülioluline eesti rahva ühtehoidmine, on see Maria sõnul päevakohane nüüdki.