PÜSIMATU LOOMUGA: Leonardo da Vinci (1452 - 1519, pildil autoportreel) kippus oma kunstiteoseid pooleli jätma ning suure hooga uusi ettevõtmisi algatama. Renessansiaja multitalent oli tõenäoliselt aktiivsus- ja tähelepanuhäirega. Foto: AP/Scanpix
Inimesed
27. mai 2019, 16:28

Ajuekspert: da Vincil oli ilmselt aktiivsus- ja tähelepanuhäire (5)

Itaalia ajueksperdi hinnangul võis Leonardo da Vinci oma meistriteoste lõpetamisega alailma hädas olla, kuna kannatas aktiivsus- ja tähelepanuhäire all. 

Londonis asuva King's College'is neuroanatoomia ja psühhiaatria professor Marco Catani on Briti lehe The Telegraph teatel aastaid uurinud aktiivsus- ja tähelepanuhäiret ning selle all kannatajaid. Tema sõnul klapivad kirjeldused renessansigeeniuse hüplikust käitumisest aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomitega. Da Vinci oli tuntud kunstnikuna, kes jättis oma töid pahatihti pooleli, sest teda oli köitnud juba järgmine loomeidee. Nii kaasaegsed kui ka biograafid on kirjeldanud Leonardot unelejana, kes tellimustöid haruharva tähtajaks lõpetas - kui ta neid üldse lõpetas. 

„Mona Lisat“ alustas kunstnik 1503. aastal, kuid ei jõudnud seda valmis isegi oma surmaks aastal 1519. 1481 telliti da Vincilt Firenze-lähedase San Donato kloostri altarimaal, kuid poole aasta pärast oli „Kuningate kummardamine“ pooleli jäänud ning poolikuks see ka jäi. Lõpetamata maali hoitakse Firenzes Uffizi galeriis. „Ajaloolised ülestähendused näitavad, et Leonardo planeeris projekte ülikaua, kuid tal nappis järjekindlust,“ ütles Catani The Telegraphile. „Aktiivsus- ja tähelepanuhäire võib seletada Leonardo temperamendi iseärasusi ning tema veidrat elavhõbedalikku geniaalsust.“

Vasakukäeline, kes magas vähe

Aktiivsus- ja tähelepanuhäirele iseloomulikult magas da Vinci väga palju ning töötas päeval ja ööl, tehes vahepeal väikesi uinakuid. On teada, et ta oli vasakukäeline ja tõenäoliselt düslektiline. Mõlemad on aktiivsus- ja tähelepanuhäirega inimeste seas levinud. Catani toonitab selle häire positiivseid aspekte: mõtete uitama minek võib sütitada loomingulisust ja originaalsust. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomeid ilmutasid ka Galileo Galilei, Albert Einstein, Thomas Edison ja Nikola Tesla. 

Catani sõnul peetakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret omaseks halvasti käituvatele ja madala intelligentsusega lastele, keda ootab probleemne elu. Kuid tema sõnul on enamik tema patsiente lapsena olnud nutikad ja vilka intuitsiooniga. „Hilisemas elus on neil tekkinud ärevuse ja depressiooni sümptomid, kuna nad pole suutnud oma potentsiaali ellu viia.“ Ka da Vinci pidas end läbikukkunuks.

„Loodan, et Leonardo juhtum näitab, et aktiivsus- ja tähelepanuhäire pole seotud madala IQga ega loomingulisuse puudumisega, vaid pigem raskustega loomuliku ande pealt kasu lõikamisel. Loodetavasti suudab Leonardo pärand aidata meil aktiivsus- ja tähelepanuhäire halba mainet mõneti parandada.“