TULEMUSED EUROOPAS: tsentristlikud fraktsioonid kaotasid kohti (10)

Viimaste olemasolevate tulemuste järgi võib prognoosida, et praegused valitsevad parem- ja vasak-tsentristlikud fraktsioonid kaotavad ligi 92 kohta. Siiski ennustatakse kõige enam saadikukohti Euroopa Rahvaparteile (EPP). Tugevat sooritust teevad ka Rohelised.

Kuigi kõik hääled pole veel üle loetud, võib eeldada, et  EPP fraktsioon saab 180 kohta, Sotsiaaldemokraadid 152, ALDE 105, Rohelised 67, Euroopa Konservatiivid 61, Rahvaste ja Vabaduste Euroopa 57, Vaba ja Otsedemokraatlik Euroopa 54, Vasakpoolsed/Põhjala Rohelised 38, mitteseotud 7 ja muud 30 kohta. Seega EPP ja sotside koalitsioon ei saa enam Euroopa Parlamendis enamust ning nad peavad mõne väiksema erakonna endaga koostööle kutsuma.

Soome

Soomele on eraldatud europarlamenti 13 kohta. Kui Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust, saab Soome juurde ühe lisakoha. 

Soome jõudis esimese Euroopa Liidu riigina ametlikult tänavuse hääletustulemuse avalikustada. Euroopa Parlamendi valimised võitis eelmisel kuul kohalikel parlamendivalimistel kolmandaks jäänud konservatiivne Koonderakond 20,8%-ga. Teiseks tuli üllatuslikult Roheliste erakond, kes kogus 16% häältest. Kolmandaks jäid 14,6%-ga sotsid.

Kohad jaotusid:

• Soome koonderakond: 3 kohta
• Roheline Liit: 2
• Sotsiaaldemokraatlik partei: 2
• Põlissoomalsed: 2
• Keskerakond: 2
• Vasakliit: 1
• Soome Rootsi Rahvapartei: 1

Leedu

Leedu valib europarlamendiga koos ka riigile uut presidenti. Kui loetud on 1334 jaoskonda 1972-st, juhib presidendirallit ülekaalukalt Gitanas Nauseda (72,9%) Ingrida Šimonyte (27,1%) ees. Lugemata on aga linnade jaoskonnad, mis võivad Nauseda edu kahandada, kuid mitte enam nii palju, et see talle saatuslikuks saaks. Nausedat õnnitles juba ka praegune Leedu president Dalia Grybauskaite.

Euroopa Parlamendi valimisi juhib sotsiaaldemokraatide ees napilt Isamaa ja Kristlike Demokraatide liit, kui loetud on 1762 jaoskonda.

Läti

Läti valimistel on meie tähelepanu pööratud Eesti endise presidendi Toomas Hendrik Ilvese abikaasale Ieva Ilvesele. Esmaste andmete kohaselt sai Ilvese erakond Attīstībai / Par! (Arengu Heaks / Poolt!) europarlamenti ühe koha, mistõttu ta ise Brüsselisse ei pääse. Partei esinumbriks oli politoloog Ivars Ijabs.

Valimised võitis paremtsentristlik erakond Uus Ühtsus (26%). Lisaks sellele said kaks saadikukohta veel Koosmeel ja Kõik Läti Eest.

Saksamaa

Sakslased haukavad europarlamendist suurima tüki – 96 kohta. Kuigi algselt oli Rohelistel seal suur edu, võitis valimised siiski Angela Merkeli Kristlik Demokraatlik Liit (CDU). Võidukas erakond kogus 28,7% häältest. Imestusväärselt hea tulemuse teinud Rohelised jäid 20,7%-ga teiseks. Vastavalt said parteid 29 ja 21 kohta. Neile järgnes Sotsiaaldemokraatlik partei 15,6% ja kuue kohaga.

Saksa noored võtavad nähtavasti kliimaprobleeme tõsiselt. Kolmandik neist hääletas Roheliste poolt, teatab Saksa riiklik telekanal ZDF.

Prantsusmaa

Prantsusmaal läheb hästi populistidel ja Marine Le Peni juhitud Rahvusrindel. Eeldatavalt võidab Rahvusrinne valimised president Emmanuel Macroni partei En Marche! ees. Kui 72% häältest on loetud, juhib Le Peni erakond valimisi 25,8%. Macroni partei järgneb 21,2%.

Holland

Hollandis läheb kehvasti paremäärmuslastel. Valimisi on üllatuslikult võitmas Töölispartei ja selle liider Frans Timmermans. Tema konkurent, euroskeptik Thierry Baudet, kes on selle aasta küsitlustulemusi trooninud, pole soovitud tulemust saavutamas.

Suurbritannia

Käesolevad valimised ei oleks pidanud britte üldse mõjutama, sest riik pidi algselt 29. märtsil Euroopa Liidust lahkuma. Seda on aga järjest edasi lükatud ning UK kohustus lõpuks europarlamendi valimistel enda kandidaadid esitama. Arvatavasti võidab valimistel kõige enam kohti Nigel Farage'i Brexiti partei – kelle eesmärk on Euroopa Liidust ilma lepinguta lahkuda. Neile pakuvad konkurentsi Liberaalsed Demokraadid.

Brittidele on määratud 73 saadikukohta. Kui nad Euroopa Liidust lahkuvad, lähevad need teiste EL riikide vahel jagamisele. Kui loetud on 80% häältest, juhib valimisi Brexiti partei 31,6%-ga. Liberaalsed Demokraadid järgnevad 20,3%-ga.

Hispaania

Hispaanias tegid tugeva tulemuse Sotsialistlik Töölispartei (32,9%), kes sai eelmiste valimistega võrreldes juurde kümme kohta. Sama partei võitis kindlalt ka hiljutised kodused parlamendivalimised. Teiseks tuli Rahvapartei (20,1%).

Slovakkia

Slovakkias võitis progressiivne euromeelne partei PS-SPOLU 20,11% häältesaagiga, mis annab neile europarlamendis neli kohta. Võrreldes eelmiste valimistega, kus nad ühtegi saadikukohta ei saanud, olid seekordsed valimised neile väga edukad. Kolm kohta sai sotsiaaldemokraatlik SMER.

Taani

Taani paremäärmuslik Rahvapartei on tulemustes kindlasti pettunud – tulemustelt jäädi alles riigis neljandaks. Partei liider Kristian Thulesen Dahl ütles, et ollakse rahul ka kahe kohaga, kuigi eelmine kord õnnestus neli saada. Esialgsetel andmetel saadi vaid üks koht. Valimistel saavutas esikoha Liberaalne partei (neli kohta), ent tugeva tulemuse tegid ka sotsid (kolm kohta).

Kreeka

Kreeka peaminister kuulutas riigis välja erakorralised valimised, sest tema vasakpoolne Syriza partei tegi nii europarlamendi kui ka kohalikel valimistel väga tagasihoidliku tulemuse. Euroopa Parlamendi valimistel sai erakond 24% häältest, ent opositsioonis olev Uus Demokraatia erakond säras valimistel 33% häältesaagiga. Tõenäoliselt lõikas valitsev Syriza näppu Uue Makedoonia nimefarsiga.