MARILYN JURMANI BLOGI | Olen selline inimene, et käin ilmselt igavesti ülikoolis (19)

Või noh, kaks A-d ja üks arvestatud. Seekord ma üle kolme aine endale ei valinud. Mu kursakaaslased saavad sel aastal lõputunnistuse (tõsi, mitte kõik neist), aga ma ise otsustasin võtta kuni lapsukese lasteaeda minekuni akadeemilise puhkuse ja teen vaikselt osa aineid edasi.

Aga selle lasteaiaga on küll veidi pahasti, kuna vaatasin just eesti.ee lehelt, et oleme ikka veel järjekorras 150. kohal. Ei tundu väga tõenäoline, et saame sügiseks lasteaiakoha. Iseenesest pole hullu, kuna meie väike preili on ju alles kahene ning eri lastekasvatuse raamatud ütlevad, et täitsa okei on laps panna lasteaeda kolmeselt. Samas on ta nii sotsiaalne, et talle väga meeldiks koos teiste lastega mängida.

Näiteks käisime eelmisel nädalavahetusel loomaaias ning see oli ikka täiesti uskumatu, kuidas ta seal hullas ja mängis koos meie sõbranna lapsega. Küll endast seitse aastat vanemaga, aga siiski. Ta on päris kindlasti seltskondlik inimene.

Lasteaiakohta me ilmselt ei saa ning eralasteaiad tunduvad ka veidi kallid. Tegelikult mulle meeldib koos kodus olla ja mängida ning jälgida iga väikest muutust ja uut oskust, mida ta omandab. Aga kooli lõpetamisega võib küll sellisel juhul probleeme tulla.

Imetlen väga neid emasid, kes käivad lapse kõrvalt ülikoolis nii, et suudavad nominaalajaga kõik kenasti ära teha. Minul läheb vähemalt aasta üle kui mitte rohkem. Naljakas on see, et kuigi bakalaureusekraad helendab ikka veel kauguses, siis on mul juba mõtted magistri- ja doktoriõppel.

Täna rääkisime vanaemaga, et olen just selline inimene, kes käib vist igavesti koolis. Vanaema küsis, et mida ma siis õpin, kui temavanune olen. Pidin nentima, et tõepoolest mulle meeldib koolis käia. Mulle meeldib see süsteem ja võimalus/kingitus, et keegi annab mulle ette terve programmi, mida lugeda, õppida, selgeks teha.

Lisaks on minu arvates eksamid just kõige motiveerivamad. Kui tean, et pean tegema aasta lõpus eksamid, siis loen kindlasti kõik raamatud läbi ja proovin endale aine täielikult selgeks teha. Kui mind eksamid ees ei ootaks, siis on võimalik, et ma ei jõuakski kunagi millegi äraõppimiseni.

Ilmselt olen lihtsalt sellist tüüpi. Mispidi teil tavaliselt on? Kas on vaja, et keegi alati tagant piitsutaks või tahate ise rahulikult enda rütmis valida ja õppida?