David Lagercrantz: Millenniumi sarja olen kirjutanud hirmu ja kirega

Tänavuse kirjandusfestivali „HeadRead“ üks tuntumaid külalisi on raamatuga „Mina, Zlatan“ tuntuks saanud David Lagercrantz (56), kes värvati 2013. aastal jätkama Stieg Larssoni loodud Lisbeth Salanderi seiklusi. Aadliverd Rootsi kirjandussensatsioon rääkis enne Tallinna suundumist Õhtulehe meiliintervjuus, miks temast sai krimireporter, miks teda köidavad heidikud ning mis tal nüüd, kus Millenniumi saagale on pandud rasvane punkt, südame põksuma paneb. 

Olete pärit aadliperekonnast. Teie isa oli nimekas kirjandustegelane. Õppisite filosoofiat ja usuteadust, kuid ometi sai teist Skandinaavia suurima tabloidlehe Expressen krimireporter. Kuidas nii?

Esiteks: ma ei saanud isa jalajälgedes käia. Seda võib võtta ka oma pärandi eest põgenemisena, kuid teisalt kütkestas mind miski krimiajakirjaniku töös. Tunnen neid aastaid meenutades suurt nostalgiat ning ma õppisin sealt väga palju. 

Kuidas pere teie uuele tööle reageeris? Isa Olof oli olnud aastaid väärika päevalehe Dagens Nyheter peatoimetaja...

Küllap tundsid nad pettumust. Nad olid lootnud enamat. Sellest kujunes mu noorpõlveaastate suurim kriis.  

Kajastasite aastaid Rootsi verisemaid kuritegusid. Millised on enim meelde jäänud? 

Kõige eredamalt on meeles nn Åmsele mõrvad, kui Põhja-Rootsis tapeti ühel juuliööl terve pere. [Paar kuud varem Turu vanglast vabanenud soomlane Juha Valjakkala (22) varastas Åmsele külas jalgratta. Omanik Sten Nilsson (49) ja tema 16aastane poeg Fredrik hakkasid teda jälitama. Valjakkala lasi surnuaias maha esmalt isa, siis poja ning lõikas viimaks kõri läbi pereemal Ewal, kes oli uurima tulnud, kuhu mees ja poeg jäid. Perest jäi ellu vaid 11aastane noorem poeg. Lagercrantz avaldas võikast kolmikmõrvast 1998. aastal raamatu].

Kuidas kaitsesite oma psüühikat nii jõhkrate lugude eest? 

Need juhtumid haarasid kaasa ja raputasid mind tugevalt. Mõistagi võttis see kõik aeg-ajalt jalgealuse kõikuma ja tundsin end hapralt. Kuid teisalt taipasin, et mind köidab inimkurjus, ja see paelub mind tänini.