Film

ÕL CANNES’IS | Kriitik Tristan Priimägi: tänavu pole festivalil meeldejäävaid hittfilme (1)

Erlend Štaub, Cannes | Gerly Mägi, 25. mai 2019 10:36
Foto: Erlend Štaub
“Sel aastal seda dilemmat pole, kas minna randa või kinno. Päike see aasta peaaegu paistnud pole, seda otsust pole raske olnud teha, et filme vaadata,” räägib filmikriitik Tristan Priimägi Lõuna-Prantsusmaal Cannes’is toimuvast kahenädalasest festivalist.

Filmimaailmas on Cannes’i festival üks aasta tippsündmusi, kus näeb ohtralt nii põhi- kui ka kõrvalprogrammides filme, mis järgneva 12 kuu jooksul kinno tulevad. Ent tänavune festival on mõneti pettumust valmistav. “Kõnekas on see, et tänavu pole suuri hitte või selliseid filme, mis oleks favoriidid ja mille võidu peale võiks panustada. Varasematel aastatel on kaks-kolm teistest selgelt paremad olnud,” räägib Priimägi.

Priimäe sõnul on sellel omad head ja vead. “Auhindamisel on mänguväljak avatud. Saab olema äärmiselt huvitav näha, keda žürii hindama hakkab.”

Priimägi ütleb, et tal on žüriisse palju usku, kuna üheksast liikmest seitse on ise režissöörid, kellele ta seetõttu usalduskrediiti annab. “Usun, et otsused on adekvaatsed. Jällegi – kuna pole maailmamuutvaid filme selgelt näha, siis see aasta millegi kõneka järgi meelde ei jää.”

Kriitik ennustab festivalil auhinnasadu Pedro Almodovar'i filmile "Valu ja hiilgus", kus mängivad Antonio Banderas ja Penelope Cruz.

Hittfilmid pole alati parimad

Samal teemal

Mille järgi kriitik üldse filme hindab? “Alguses võib neid kriteeriume paberile kirja panna 10–12, mille järgi filme vaadata, aga teatud aja peale muutub see – vähemalt minu puhul – alateadlikuks. Kõiki asju võtad arvesse neid teadvustamata,” selgitab Priimägi, kelle sõnul tekib üldmulje kompleksselt.

“Hindan ise kõige kõrgemalt kunstilisust, et oleks midagi uut, novaatorlikku, midagi huvitavat, teistsugust ja julget. Film võib olla keskpärane, aga kui ta on julge, siis ta on parem, kui toode, mida on võimalik vaadata kell üheksa kommertstelekanalilt,” ütleb ta naerdes.

Priimäe sõnul on tänavu näha, et need veidramad filmid on väljaspool põhivõistlusprogrammi. “Isegi siis, kui on art house maailmas tuntud nimed, siis nendest on vabanetud. Nad on olemas, aga kõrvalprogrammides,” räägib Priimägi. “Võistlusprogrammis on üsna turvaline valik, mitte kõige parem.”

Kriitiku sõnul on Cannes’i üheks probleemiks see, et kuna festival toimub Prantsusmaal, võetakse programmi rohkelt kohalikke filme, mis on aga allapoole arvestust ega vääriks nii suurt tähelepanu. “Kõige halvem, mida siin nägin, oli Isabelle Huppert’iga film “Frankie”. Selle filmi slogan võiks olla, et ka rikkad nutavad. Ja kui väga rikkad nutavad, siis nad viskavad oma 40 000-eurosed käeketid põõsasse ja nad ei viitsi neid pärast üles otsida, sest neil on meel kurb. Selliseid filme ma vaadata ei taha,” meenutab Priimägi. “Rikaste inimeste igavaid probleeme on natuke liiga palju.”

Üks tänavuse festivali oodatumaid filme oli Hollywoodi režissööri Quentin Tarantino film “Ükskord Hollywoodis”, mis välismaistes portaalides on pälvinud kriitikutelt ohtralt tunnustust. Filmi, milles jagavad esimest korda ekraani Leonardo DiCaprio ja Brad Pitt, nimetatakse Tarantino parimaks linateoseks pärast „Pulp Fictionit“. Selle hinnanguga nõustub ka Priimägi: “See on parem, kui tal paar eelmist viimase kümne aasta lohisevat filmi on olnud.”

Tarantino filmide nõrkuseks on Priimäe sõnul see, et nad kestavad kaks ja pool tundi. Selles osas ei erine ka “Ükskord Hollywoodis”. “Nüüd saab näha, kas see lõigatakse ümber pärast Cannes’i esilinastust. Tihtipeale muudetakse montaaži enne kinolevi,” ütleb Priimägi ning toob välja põhjuse, miks ümbertegemist üldse võidaks kaaluda. “See natuke laperdab oma pikkuse tõttu ega tule päris tervikuna kokku. Tarantinol on ilmselt kahju olnud mingeid asju sealt välja visata, mida oleks pidanud tegema,” kritiseerib ta. “Aga kui käima läheb, siis on väga haarav.” Priimägi soovitab filmi siiski vaadata, kasvõi hariduslikul eesmärgil, kuna käsitleb olulist popkultuurilist sündmust – 1969. aasta Mansoni mõrvu. “Pärast tuleb Vikipeediat ka lugeda, sest see kõik pole päris tõene, mida seal näidatakse,” lisab Priimägi.

Millistel filmidel Priimägi soovitab silma peal hoida, vaata videost!

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee