Moodne folkmuusika – erinevate stiilide segunemine, aga algallika essents jääb alles

„Uute muusikaliste maailmade kaudu on tänapäeva inimestel neid vanu lugusid lihtsam mõista ja nendega samastuda. Meie pärimusmuusika ei tohiks jääda muuseumi arhiividesse, vaid peaks kõlama ja pakkuma rõõmu ka praegusel ajal,“ lisab ta.

Eesti viimaste aastate üks edukamaid bände Trad.Attack! on just hea näide n-ö moodsast folgist. Bändi liige Sandra Vabarna on Linnalehele paar aastat tagasi rääkinud, et kindlasti on ka noori, kes naudivad puhast pärimusmuusikat ehk selle teiste stiilidega mittesegamist.

„Ma arvan, et sellises võtmes, kuidas meie seda teeme, on see noortele ja ka tegelikult vanematele helikeeleliselt tuttavam ja sellega on lihtsam suhestuda. Ma arvan, et suurem võti on aga see, et meile endale väga meeldib seda teha ja just selliselt miksides, nagu me teeme. Ma arvan, et see on isegi suurem südametemurdja, kui nähakse, et me ise naudime seda,“ on ta öelnud.

Muusikaline vabadus

Hiljuti koos DJ Lauri Tähe, trompetist Allan Järve ja bassimängija Peedu Kassiga singli „Peopesa“ avaldanud Maarja Soomre on sama meelt. „Mulle on alati meeldinud muusikaline vabadus, sest inimene on mitmekülgne ja elu peab olema põnev,“ leiab ta.

Nii alustas Soomre lapsena klassikalise klaveri õppimist Häädemeeste muusikakoolis ning kõrghariduse sai Viljandi kultuuriakadeemias džässlauljana. „Pärimuse juurde tõi mind ka džäss, kuna Viljandis hakkas mind huvitama, kas džässi scat’i ehk pilli häälte järele tegemist saab ka pärimusmuusika stiilis laulda. Nii ma pärimusmaailma sattusin,“ räägib ta.

Viimane Soomre lugu viib aga kuulaja pärimusmuusika radadelt tagasi džässi juurde, lisaks on juurde tulnud hiphop. „Džässiliku singlini tõi mind hoopis pärimusmuusika, sest eelmisel aastal, kui folgibänd Tintura debüütalbumit salvestas, paluti mind külalisartistiks ning sain tuttavaks DJ Lauri Tähega. Pikk ühine autosõit Tintura kontserdile ja põnevad vestlused panid idanema mõtte luua koos muusikat,“ ütleb ta.

Soomre sõnul pole tema viimane lugu otseselt pärimusmuusika, aga jutustav kulgemine on küll üks pärimuslikke elemente. „Vanad regilaulud jutustavad ka lugusid, mis on inimestele olulised ja aktuaalsed, ning kui vaadelda tänapäeva muusikat, siis näiteks räpil ja regilaulul on väga palju ühist, mõlemad on ka meloodiliselt väheliikuvad. Lisaks on regilaulule omane kulgemine, mida toetab meloodia kordus. Kui kuulata elektroonilise muusika žanreid, siis paljudes tekib ka muusikaline kulgemine, vahendiks aga näiteks rütmiliselt stabiilne biit või korduv harmoonia,“ tutvustab ta.

Laulja leiab, et tänapäeva pärimusmuusikud ei soovi otseselt pärimusmuusikat eri stiilidega segada, vaid pärimusmuusika inspireerib arendama vanast loost midagi uut. Talle endale pakub naudingut, kui mõni vana lugu on saanud täiesti uue kuue, kaotamata algallika enda essentsi.
„Minu viimase aja vaimustus on Cätlin Mägi, kes loob elektroonika ja parmupillidega vanale muusikale uue ja aktuaalse keskkonna. Väga meeldib ka Puuluup, kes kasutab justkui tsitaate pärimusmaailmast, imiteerides vanu keeli ja nautides nende silpide kõla. Mari Kalkuni ja Maarja Nuudi lummav lähenemine viib mind loodusesse, sellesse keskkonda, mis on pärimusmuusika kodu. Olen ka mõelnud, et nii vanal ajal kui ka tänapäeval on pärimusmuusika üheks rolliks jagada kuulajale positiivsust, tekitada hea tuju ning näiteks tõmmata tantsima – seda teeb suurepäraselt Mandotrio,“ toob Soomre välja mõned muusikud, kes pärimusmuusikast põnevaid helisid välja võluvad.

Kust läheb piir?

Üldiselt on tema sõnul Eestis isegi nii palju põnevaid pärimusmuusikuid, et kui neid kõiki nimetada, tuleks loetelu väga pikk. „Seega suunan inimesi vaatama folgifestivalide programme ning leidma oma lemmikud, et neid kontserdile kuulama minna,“ lisab ta.

Kust jookseb aga pärimusmuusiku arvates piir, et artisti saab ikka veel folkartistiks nimetada? „Ma arvan, et piiri kui sellist ei ole,“ vastab ta. Mõni muusik esineb oma bändiga nii folgi-, džässi- kui ka indie-festivalidel ning keskkonnast lähtudes seostatakse teda ka vastava stiiliga. „Minu enda jaoks on oluline, et pärimusmuusikaga tegelejad tunneksid huvi stiili olemuse ja tausta vastu ning mängiksid lugu just nii, nagu nemad soovivad. Peamine, et jääks austus muusika vastu,“ ütleb ta.

-------------------------------
Peole mugavate jalanõudega!

Pärimusmuusik Maarja Soomre sõnul on folgipeole minnes kõige tähtsam võtta kaasa hea tuju ja mugavad jalatsid, et hommikuni tantsida – ning kõik muu tuleb juba iseenesest.

„Tore on see, et iga festival on omanäoline, nii et on valikut, kas osaleda rahvarohkematel või pisematel sündmustel. Ise olen kindlasti kohal Seto folgil, Viljandi pärimusmuusika festivalil ning Viru folgil, kohtume seal!“ lisab ta.

-------------------------------
Suvine folgikalender

Pärimuspidu Baltica (29. mai – 2. juuni). Rahvusvaheline pidu toimub rahvusvahelisel põliskeelte aastal koostöös Tallinna vanalinna päevadega. Baltica on ainuke folkloorifestival, kus keskendutakse folkloori ajaloolistele vormidele: tõstetakse esile meie rikkaliku pärimuse ehedad, stiliseerimata ja seadmata vormid ja väärtused, mida need endas kannavad. Baltica pärimusküla on avatud Tallinnas Tornide väljakul 31. maist 2. juunini.

Seto folk (28.–29. juuni). Värska laululaval, Seto talumuuseumi karjakoplis ja vanas sööklas esinevad teiste hulgas Esko Järvelä Epic Male Band (Soome), Dobranotch (Venemaa), Zetod, Untsakad ja Rüüt. Muusika kuulamise kõrval saab kaasa lüüa matkaprogrammis.

Hiiu folk (18.–21. juuli). Hiiumaal astuvad teiste hulgas üles Naised Köögis, Tõnis Mägi, Curly Strings & April Verch Band (Kanada) – The Heritage Project, Daniel Wikslund (Rootsi) ning Madingma (Belgia). Tegemist on alkoholivaba festivaliga.

Võru pärimustantsu festival (18.–21. juuli). Tegu on 1995. aastal Võru folkloorifestivali nime all alanud rahva- ja pärimustantsu üleilmset rikkust tutvustava tantsijate ja pillimeeste suurpeoga. Muuhulgas ootavad ees võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel, välisrühmade kontserdid, tantsutoad ja simmanid.

Viljandi folk (25.–28. juuli). Tänavu on festivali teema „Hea lugu“ – lugu loo taga. Fookuses on muusika mõtestatus, tähendusrikkad muusikalised lood ja esineja isiklik suhe mängitavate lugudega. Artiste astub üles 800, kontserte on kavas 110.

Viru folk (9.–11. august). Festivalil on Iiri aasta ja kohal on iiri muusikud. Üks peaesinejaid on The Dublinersi mantlipärijaks peetav The Kilkennys. Bänd hoiab üleval iiri traditsioonilist muusikat tänapäevases keeles. VLÜ ja Untsakad annavad The Poguesi austuskontserdi.